Usk kui elujõu allikas eile, täna ja homme: 4. osa

2. Missugust tuge saab pakkuda usk?

Rahva elujõud on avar mõiste ja seda mõjutavaid tegureid on rohkem. Ent tulles tagasi sündimuse teema juurde on vaja viidata selle toetamisele. Laste suuremale arvule perekonnas tuuakse sageli takistuseks majanduslik ebakindlus ja üldise avaliku toetuse vähesus. Mõistetavalt nõrgestavad need tahet saada rohkem lapsi ka siis, kui selleks on soov. Ent mis toetab tahet?

Toon esile mõned väljavõtted prof Tõnu Lehtsaare ja dr Heino Noore uurimusest usu toetava toime kohta inimeste toimetulekul.

2.1. Usk ja üksikisik

Usupsühholoogilised ja religioonisotsioloogilised uurimused näitavad, et vaimsel/vaimulikul tasandil olemas olevad esmased suhted nagu Jumala usaldamine toetavad inimeste kindlustunnet ja rahulolu ka siis, kui aineline sissetulek on kesisem. Siit tuleneb ka inimestevaheliste suhete paranemise võimalus. Teise tugitegurina ilmnes usukogukonna ehk koguduse toetuse kogemine. Usk ei tähenda probleemide puudumist elus, küll aga kergendab lahenduste leidmist, sealhulgas just usukogukonna toel. Kõik see suurendab usaldust ja positiivset vaadet perekonnale ja eriti laste kasvatamisele.

Usk kujundab jumalapilti ja maailmavaadet ning koos sellega avaldab positiivset mõju probleemide lahendamisele ja eluolukordade aktiivsele parendamisele.

Usk toetab pika perspektiivi arvesse võtmist elus üldse ja pereelus konkreetselt. Usklike peredes oli nõukogude ajal ja on ka praegu Eesti keskmisest rohkem lapsi.

Usk üksi ei taga toimetulekut. Ent usku on kogetud ühe toimetulekustrateegiana täiendavalt teiste ehk üldisemate strateegiate hulgas, võimaldades seega paremat toimetulekut. Probleemikesksele suhtumisele raskustesse lisanduvad tundekeskne ja hoiakukeskne suhtumine. Usk aitab olukordi paremuse suunas mõtestada. Inimlik ühtehoidmine, kus nähakse üksteise vajadusi ja toimitakse vastavalt, toetab ka isamaaliste veendumuste kinnistumist ja sellekohast tegutsemist.

Ut desint vires, tamen est laudanda voluntas (kuigi puudub jõud, on tahtmine siiski kiiduväärt. – Toim.). Seega, kui ka tahe on nõrk, aitab usk lisada üksikisiku tahteotsustusele tahtejõudu.

2.2. Usk ja perekond

Põhiseaduse § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Kõige elujõulisemalt kasvavad lapsed perekonnas, kuhu nad oma vanematest ehk isast ja emast sünnivad. Seal on neil vanemate ja vendade ning õdede tugi. Rahva elujõu seisukohalt vaadatuna on perekonna ülesehitavaks jõuks ühe mehe ja ühe naise püsiv liit, mis on lastele eeskujuks ning toeks kogu eluks. Viiskümmend aastat tagasi kordas professor Lembit Andresen pedagoogika ajaloo loengutel, et kodus istutatakse lapsele elutarkuse juur.

Niisugusele tuumperele on toeks vanavanemate asendamatu armastus ja elutarkus. See rajab sideme põlvkondade vahel, toetab emotsionaalset stabiilsust ja turvatunnet, istutab lastelastesse arusaama jätkuvuse tähendusest ja kasvatab maast-madalast aega ületavat perspektiivitunnet.

Uuringud ja kogemused näitavad, et usul on toetav mõju perede toimetulekule eluliste küsimuste lahendamisel.

2.3. Usk ja rahvas

Esimene reegel on iseenda vaimse ja füüsilise tervise tugevdamine. Teine reegel on ligimese aitamine ja toetamine. Kolmandaks tuleneb siit eesmärgistatud koostöö tegemine ühiskonna kõikides kodanikuühendustes, kogudes ja tasanditel. Kui üksikisikud, perekonnad ja ühendused oma võimalused liidavad, siis saavad võimalikuks teod, mis lisavad kogu rahva elujõudu.

Tõstan veel kord esile terve mõtlemise ja mõistete selguse tähtsust. Siia lõppu sobib kirjanduslik näide minevikust, mida kordasime teise iseseisvusaja kätte võitmise aastail. Uskuvas ühiskonnas kasvanud poeet Juhan Liiv suutis hoolimata isiklikest hädadest vaadata ettepoole ja kirjutada: Ükskord kui terve mõte, ükskord on Eesti riik.

Me vajame niisuguse hariduse ja kasvatuse toetamist, kus väärtuspõhise mõtlemise alus on mõistete algupära tundmine ja hindamine. Sellele saab üles ehitada selgust taotleva ja kindlustunnet pakkuva diskursuse kujundamise. Rahva elujõu taastamise jaoks on oluline abielu institutsiooni tegeliku tähenduse taastamine, ema ja isa rollide ning lastega perede toetamine nii ühiskondlike hoiakute kui riiklike mehhanismide kaudu.

Rahva elujõud tervikuna saab tuge ja väge nii üksikisikute kui ka tervete, lastega perekondade elujõust.

Randar Tasmuth

EELK Usuteaduse Instituut

(Lõpp.)