Emmause missa

Miks kogunevad noored iga kuu esimesel pühapäeval Tallinna Rootsi-Mihkli kirikusse?  Loomulikult selleks, et saada osa Emmause missast.

Noorte õhtumissa, mille motoks on Luuka evangeeliumi lugu jüngritest Emmause teel, erineb n-ö tavalisest teenistusest mitme koha pealt. Üks tähtsamaid erinevusi on ehk see, et noortel on võimalus mitte ainult osa saada teenistusest, kuid ka osaleda selle ettevalmistuses.

Sisuline eeltöö – jutluse teema ja sobivate pühakirja tekstide valimine – tehakse ära eelneva nädala alguses. Alalised ideede genereerijad on Bård Norheim, Meelis Holsting, Tõnis Teras, Mikk Leedjärv, Kjersti Norheim ja Titta Hämäläinen, Tallinna Kaarli ja Jaani koguduse noored, kuid korraldajate ring pole kinnine – kõik, kel huvi, võivad tulla ja sõna sekka öelda.

Tööd jätkub kõigile

Praktiline ettevalmistus algab aga kiriku õdusates ruumides umbes tund enne teenistuse algust. Kes leiab, et ta võib kuidagi kasulik olla, peab lihtsalt veidi varem kohal olema. Tööd leitakse kõigile: kes voldib kavasid, kes kannab protsessioonis risti, kes loeb evangeeliumit – abikäed on alati oodatud.

Kes ettevalmistustöödest osa võtta ei soovi, alustab teenistust patukahetsuskivi ja kavalehe kättesaamisega, mida jagavad noored vabatahtlikud, enamasti armsa naeratuse saatel.

Kivi, mis ilusate sügisilmade ajal vahel värviliste vahtralehtedega asendati, viiakse pärast patutunnistust kiriku tagaosas asuva risti juurde. See kingib inimestele lisahetke järelemõtlemiseks. Kiirustamise üle ei saa Emmausel kurta tegelikult kogu teenistuse jooksul.

Vaiksed eestpalved

Eriline lemmik on mulle, kes ma juba üle aasta kõikidel missadel viibinud olen, võrreldes harilike pühapäevahommikuste teenistustega, eestpalvete osa. Avalikke eestpalveid ei ole. Võib küll palved paberile kirja panna, kuid Jumala ette tuuakse need vaikuses. Peale selle võib süüdata küünla kiriku tagaosas, palvetada altari juures või teha läbi labürint kiriku eesotsas.

See ei tähenda, et kirikus hakkaks meeletu sagin erinevate atraktsioonide vahel, kiiret pole ju kuhugi. Inimestele antakse lihtsalt võimalus valida endale sobivaim viis ja aeg vaikuses mõtiskleda ja keskenduda – ajaga koonerdatud pole.

Teistsugune on ka muusika. Altari lähedal seisva klaveri ümber on koha sisse võtnud grupp muusikuid, nõnda kõigi silme all musitseerimine muudab ka muusika kuidagi koduselt lähedaseks. Ausalt öeldes ei kujutakski ette, kuidas Rootsi-Mihkli suhteliselt väikestes ruumides kõlaks võimas orelimäng. Ja polegi vaja. Nooruslikult värske, kuid sealjuures pühalik Emmause stiil sobib sinna nagu valatud.

Lauldakse nendel teenistustel palju. Tavapäraste kiriku laulu ja palveraamatu lugudele lisaks aga hoopis teistmoodi laule, erinevate maade vaimulikku rahvamuusikat, Taizést tuntud armulaua jagamise lauludeni. Tõnis Teras on viisistanud ka näiteks õnnistamissõnad ja meieisapalve.

Kui nüüd silme ette midagi pealetükkivalt karismaatilist peaks kerkima, võib lohutada, et elektrikitarri mängutoomine ei muuda teenistust veel farsiks või rokk-kontserdiks. Kuigi tõsi on, et laulud veidi rütmikamad ja kaasahaaravamad on, kui pühapäevahommikutel harjunud ollakse.

Laulu ja kooki

Pea iga teenistuse lõpus esineb mõni gospelkoor või ansambel. Alates esimesest Emmause missast 30. mail aastal 2004 on üles astunud muljetavaldav rivi noori muusikuid Tallinna Gospelkoorist Cruxini.

Ja loomulikult pakutakse kõigile teed ja kohvi ning midagi erilist – Emmause kooki, mida küpsetab alati rõõmsameelne Kjersti Norheim. Muu vestluse sekka jagavad teadjamad inimesed infot laagritest, kontsertidest ja muudest üritustest.

Missa on eriti hea koht kuulda Tallinna noortetöös toimuvast näiteks üliõpilastel, kelle oma kogudus on kuskil kaugemal. Mida aeg edasi, seda rohkem kohtab Rootsi-Mihklis leeriealiste kõrval ka vanemaid inimesi – Emmause missa oma südamlikkuses ei jäta kedagi külmaks.

Järgmine Emmause missa Rootsi-Mihkli kirikus on 8. jaanuaril algusega kl 18.

Helene Urva