Möödub 780 aastat piiskop Alberti surmast
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata /
Liivimaa peapiiskopi ja riigivürsti Albert Buxhoevedeni (1165–1229) surmast möödub 17. jaanuaril 780 aastat.
Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Tema tegevusega seostatakse Eesti- ja Liivimaa liitmist Lääne-Euroopa kultuuriruumi. Piiskopi alluvuses töötas Läti Henrik, kes kirjutas Henriku Liivimaa kroonika, olulisima ajalooallika Liivimaa alistamise kohta.
Albert saavutas ka Riia piiskopkonna iseseisvumise Bremeni piiskopkonnast ning hiljem sai Riia piiskopkonnast Riia peapiiskopkond. Alberti vend, piiskop Hermann von Buxhövden nimetati algul Lihula (Leal) piiskopiks ja hiljem esimeseks Tartu piiskopiks (Hermann I). Lihulasse asus järgnevalt Saare-Lääne piiskop Hermann II, kes kolis oma residentsi 1279. aastal Haapsalusse ja andis Haapsalule linna õigused.
Piiskop Alberti tegevuse eri tahke on ajaloolased läbi aegade mitmeti hinnanud. Neid erinevaid hinnanguid tõi esile ka parun Volker von Buxhoeveden Riia linna asutamise 800. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil.
Ta ütles: «Meie kui piiskop Alberti järeltulijate suhu Albertit ülistavad kiituslaulud hästi ei sobi. Loomulikult me hindame tema tegevust ja saavutusi suure lugupidamise ja imetlusega. Ent minu meelest on ainus õige ja õiglane võimalus käsitleda Albertit oma aja mõtteviisi ja mastaapide kontekstis.
Ent nagu oma aja laps oli Albert, nii oleme ka meie, praegused Buxhoevedenid, oma aja lapsed. Ja sellepärast tajume meie veriseid sõjakäike ja Baltikumi rahvaste alistamise sageli julmi meetodeid kui võlga. Just nii nagu Alberti kaasaegne ja sündmuste pealtnägija, Liivimaa kroonika autor Läti Henrik on osutanud, oli neist jäänud rõhuv tunne kaheksasaja järgneva aasta jooksul tugev ja tegelik.
Me kahetseme sügavalt Baltimaade ajaloo julma algust. Aga isegi kui me saaksime selle alguse olematuks teha, kas me tahaksime siis olematuks teha ka kõik Alberti saavutused? Linna kodanikele on oma linna asutamine, selle 800 aasta juubel ikkagi ilmselt pidupäev. Ja selle juurde kuulub linna ajaloo algus tervenisti. Osa ajaloost ei saa ära kaotada ega kõrvale heita. Seda ei saa ka meie kui perekond.
Me saame aga vastastikku jääda ausaks ja pühenduda oma tänaste vahenditega rahuarmastavale ja vabale tulevikule, toetada imetlusväärseid pingutusi teinud Balti riikide vastuvõtmist Euroopa institutsioonidesse, et Euroopast saaks meie kõikide elamisväärne ja armastatud kodumaa. Neis püüdlustes on Buxhoevedenite perekond alati teie kõrval.»
Tiit Salumäe
