Kuressaare kogudus pingutab edaspidise nimel

Kuressaare kogudus on taas kolinud kirikust oma õuemajja ja jätnud pühakoja OÜ Rändmeister töömeeste käsutusse.

Kuressaare kogudus on ajaloo jooksul jumalateenistusi pidanud raekoja eeskojas, kiriku varemetes ja mujalgi, sest arvatavalt 1630. aastast samal kohal seisev kirik on korra hävinenud ja korra pikselöögist süttinuna varemetesse jäänud. Juba eelmisel aastal pidas kogudus neli kuud jumalateenistusi 2007. aastal valminud õuemaja saalis, nüüd on kirik taas suletud. 
Tööd lae all
2004. aastal muinsuskaitse alla võetud Kuressaare Laurentiuse kirikus algasid ulatuslikud siseremonditööd 2006. aastal rõdupõrandate restaureerimisega. Õpetaja Anti Toplaane sõnul on kogu kirikus ulatuslikku kahju tekitanud puukoi, mistõttu puudetailid on muutunud pudedaks. See puudutab nii rõdu, möödunud aastal vahetatud lae kandekonstruktsioone, põrandaid, restaureerimisel olevat orelit kui ka altariseina.
Suures osas on remonditud kogu pikihoonet ümbritsev sammasrõdu, mille põrand sai äsja värvikatte. Sel aastal ootavad tegemist veel rõdualused ja -piirded. Möödunud aastal valmis pikihoone lagi, taastati ja maaliti üle pikihoone friisid. Sondeeritud on pikihoone seinu, kust 1974.–76. aasta remondi käigus avastati baroksed seinamaalingud, ja eemaldatud vanu värvikihte.
Kui 2007. aastal laekus kogudusele riigieelarvest ja kohalikult omavalitsuselt remonditöödeks ning oreli restaureerimiseks 1,82 miljonit ja 2008. aastal riigi lisaeelarvest 5 miljonit (sellest 2 miljonit orelile), siis selleks aastaks plaanitud summa on 2 miljonit krooni.
Kuigi lepingut tehtavate tööde osas pole senini kinnitatud, jätkavad restaureerimisfirma meistrid kooriruumi osas, kuhu sel aastal tööd põhiliselt keskenduvad. Korda tehakse seinad ja lagi ning taastatakse friis. Õpetaja sõnul tuleb kõne alla ka pikihoone seinte viimistlus, sealhulgas idaseina huvitava seinamaalingu taastamine.
Orel jääb töökotta
Kuigi õpetaja Toplaan on optimistlik, ei soovi ta kogudusele täiendavaid riske võtta, mistõttu lükkub ilmselt edasi selleks aastaks kavandatud põrandavahetus ja põrandakütte paigaldamine. Siis tuleks kogudusel taas kirikust välja kolida, ent kogudus on õpetaja sõnul valmis edaspidise nimel pingutama ja kannatama.
Praegu pealt Soome papiga kaetud laudpõrand on auklik ja vajab ülesvõtmist ning selle alune pinnas uurimist. Edaspidi hakkavad põrandat katma plaadid. Hinnanguliselt läheks põrandavahetus maksma 1,2 miljonit. Restaureerimist vajavad ka kiriku pingid.
1881. aastal Saueri firmas ehitatud orel on praegu restaureerimisel Hardo Kriisa orelitöökojas Rakveres. Valminud on oreli sisu, taastamist ootab veel pilli prospekt. Seniks, kuni kirik pole saanud uut põrandat, mis võib-olla valmib järgmise aasta sügiseks, jääb pill kahjustuste vältimiseks orelitöökotta. 
Kiriku välistööd tehti 2002. aastal, siis sai pühakoda uue kivikatuse. 1828. aasta tulekahjus olid kiriku seinad kannatada saanud ja hakanud väljapoole vajuma, seepärast puuriti katusevahetuse ajal seintesse augud ja kinnitati neisse vardad. Nüüd jälgitakse seinte seisukorda ja vajadusel tõmmatakse need tõmmitsatega kokku.
1920.–30ndatel ja 1974.–76. a ulatusliku siseremondi läbi teinud kirik uueneb täiesti kõnesoleva remondi jooksul ja aktiivne, 855 liikmeannetajaga kogudus võib rõõmustada oma pühakoja üle.

Rita Puidet