Üleskutse mälestuskellade helistamiseks ja hukkunud põgenike mälestamiseks

Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest. Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:28–30

Seoses 80 aasta möödumisega suurpõgenemisest kutsun neljapäeval, 19. septembril kell 17.45 helistama kõikjal Eestimaa kirikutes mälestuskellasid. Ühtlasi palun pühapäeva, 22. septembri jumalateenistustel mälestada suurpõgenemisel hukkunud tuhandeid kaasmaalasi, kes olid sunnitud kodudest lahkuma, et päästa enda ja oma lähedaste elu pealetungiva punase terrori ja Nõukogude okupatsiooniga kaasneva vägivalla eest. Täname Jumalat kõigi nende kümnete tuhandete eestlaste eest, kes läbi ohtude vabadusse jõudes säilitasid elu ning hoidsid paguluses alles eesti keele, kultuuri, identiteedi ja Eesti Vabariigi järjepidevuse.

Tänavu möödub 80 aastat suurpõgenemisest, mil Eestisse sissetungiva Nõukogude Punaarmee eest põgenes 1944. aasta hilissuvel ja sügisel hinnanguliselt 80 000 inimest Läände. Põgenemise haripunkt oli ajavahemikus 19.–23. september. Punaterrori eest põgenenud eestlaste hulgas oli esindajaid kõikidest ühiskonnakihtidest, nii haritlaskonnast, poliitilisest eliidist, vaimu- ja kultuuriintelligentsi kui ka külaeliidi seast.

Kodust ja koguduste juurest pages repressioonide hirmus tuhandete teiste hulgas 72 luteri kiriku vaimulikku. Põgenes ka piiskop Johan Kõpp perega. Üle Eesti oli lahkujate seas tuhandeid koguduste juhatuste ja nõukogude liikmeid, kiriklike asutuste ilmiktöötajaid, koguduste tavaliikmeid ja usuteaduse üliõpilasi.

Tormisel merel hukkusid sadade või tuhandete seas Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Jürgenson, Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Konstantin Kütt, Rapla koguduse õpetaja Heino Mälk, Saaremaa mitut kogudust teeninud õpetaja Ernst Puusepp, Tallinna Kaarli koguduse III pihtkonna õpetaja Artur Soomre ja Halliste koguduse õpetaja Villem Uuspuu.

Nõukogude okupatsiooni ja terrori eest põgenejad olid pärit peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist ning saartelt, vähemal määral ka mujalt Eestist. Peamiselt liiguti üle mere Soome ja Rootsi. Kesk- ja Lõuna-Eestist liikuma asunud põgenikud suundusid sõiduvahenditega mööda maad Saksamaa suunas.

Soome jõudis meritsi 7000–9000 inimest, Rootsi suundus paatide ja väikelaevadega hinnanguliselt 27 000 – 29 000 eestlast ning Saksamaale meritsi ja maad mööda umbes 42 000 – 45 000 eestlast. Laeva- ja paadipõgenikest ei jõudnud paljud kunagi sihtkohta, sest tuhanded uppusid Läänemeres.

Käesoleval nädalal meenutatakse 80 aasta eest toimunud eestlaste suurpõgenemist paljude erinevate sündmustega mitmetes paikades Eestimaal ja eestlaste asualadel diasporaas üle maailma. Kutsun meenutama kõikjal suurpõgenemist, mis 80 aasta eest tabas Eestimaad ja eesti rahvast, lõhkudes perekondasid ja kogu ühiskonda ning lõhestades aastakümneteks eestlaskonna, sealhulgas kristlaskonna ja kiriku.

Rahu- ja õnnistussooviga

Urmas Viilma

EELK peapiiskop