Kümme käsku on siiani peas
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood / Number: 11. veebruar 2009 Nr 6 /
Praegu Tartus elav Leili Luik on sündinud 1932. aastal Rakvere lähedal ja alustas kooliteed kodukoha Kaarli-Raudlepa algkoolis. Õppekavasse kuulus ka usuõpetus, ainet õpiti 1943. aastal välja antud algkoolile mõeldud õpiku alusel, mille autoriteks olid koolinõunik Juhan Albert Luur ja praost August Arumäe.
Tegu oli raamatu «Piiblilugusid algkoolile II» 11. trükiga. Õpik kätkeb piiblilugusid Vanast ja Uuest Testamendist, laule ja Martin Lutheri «Väikese katekismuse». 1961. aastal ilmus Rootsis kõnesolevast raamatust 14. trükk.
Leili Luik:
Õppisin usuõpetust algkoolis. Tollal oli see aine tunniplaanis kõrvuti muude õppeainetega. Ega me tundides ainult piiblilugusid uurinud, lisaks sellele käsitlesime neid väärtusi, mis elus tõelised ja püsivad on, õppisime neid tähtsuse põhjal järjestama.
Kümme käsku, millest kodus vanemadki rääkinud olid, said põhjalikult läbi arutatud ja on siiani peas. Need on ajatud ja õiged: ära valeta, ära varasta jne. Kui me neid järgime, on maailmas palju vähem kurjust. Usun, et see on mind teinud tõsisemaks, viisakamaks ja ausamaks inimeseks, õpetanud tundma aukartust elu, oma vanemate ja looduse ees.
Olin lapsena elava loomuga ega mallanud kaua paigal püsida, see pidi ikka tõeliselt huvitav asi olema, mis mu tähelepanu pikemaks ajaks haaras. Õppetükkidega püüdsin kiiresti ühele poole saada, et siis põnevamate asjadega tegelda. Ju mind ikka tookord usuõpetuse tundides käsitletud teemad sedavõrd köitsid, et läksin enesestmõistetavalt leeri ja leidsin tee Jumala juurde.
Mu vanemad polnud sügavalt usklikud inimesed. Jumala olemasolus nad küll ei kahelnud ja meid vennaga lasti ristida, aga kirikus käidi enamasti vaid suurtel pühadel.
Minu usuõpetuse õpikut on huviga uurinud mu lapsed ja lastelapsedki, kes on koolis käinud ajal, mil seda ainet õppekavas polnud. Kurb, et elu on muutunud palju materiaalsemaks. Meie põlvkond koges sõda ja repressioone. Jumala abiga suutsime raskete aegade kiuste jääda väärikaks ja säilitada oma tõekspidamised. Ikka on toeks olnud see vaimsus, mida toitsid ka usuõpetuse tundides saadud teadmised ja väärtushinnangud, mida tänapäeva noortel sageli napib.
Rita Puidet
