Kirik ei ole ainult EELK

Kunstiajaloolane ja konservaator Eve Alttoa, keda avalikkus eelkõige tunneb kui Tartu Jaani kiriku terrakotafiguuride taastajat, pälvib tänutäheks EELK teeneteristi tunnustusmärgi.

Eve Alttoa kõrvutab eestlasi sakslastega ja leiab, et meil siin Eestis hea sõnaga just ülearu lahked ei olda. Seetõttu on ta tänulik kiriku tunnustuse eest ning nimetab, et see on väga kosutav. Lõikustänupühal läheb ta tunnustusmärgi vastuvõtmiseks Tallinna rõõmuga, lisades, et „lisaks kõigele on Tallinna toomkirik mulle väga kodune ja armas koht“.

Palun jaga oma mõtteid kirikust. Milline on sinu kokkupuude kirikuga? Mis on kirik?

Kirik ei ole minu jaoks ainult EELK, kirik on minu jaoks näiteks Maria Laach, Sénanque, Monreale, Arles’i Trophim, Hildesheimi Michael, aga ka hiljuti külastatud Lübecki Maarja või Wismari Georgi kirik. Ja seda mitte sugugi ainult seepärast, et on uhke keskaegne pärand, vaid ka väga palju nendes kirikutes kogetud teenistused ja olemised. EELK on eelkõige inimesed ja traditsioonid.

Minu lapsepõlvesuvede kirikuõpetaja oli tänu Põlva vanaemale Jüri Kimmel. Hilisemast elust olen ehk kõige tänulikum võimalusele kohtuda kadunud Jaan Kiivitiga. Aga nüüd tahaks siia kõrvale kohe nimetada ka Lüneburgi Michaeli kiriku pastorit Kochi ja … Seega tuleb nüüd ruttu siia punkt panna.

Kunas ja kuidas jõudsid Tartu Jaani kiriku savikujude juurde?

See tulek oli väga konkreetne: 1995. aasta sügisel oli saabumas Jaani kiriku skulptuuride konserveerimise abistamiseks Saksa siseministeeriumi finantseeritud abiprojekt ja vaja oli meiepoolset konservaatorit.

Olin sakslastega Tallinna toomkiriku vappepitaafide projektis töökoja juhatajana kenasti toime tulnud ja siis leiti, et ehk saan järgmiste sakslastega ka hakkama. Ja nii see sõrm läks ja siis käsi ja nii jäigi.

Mitu kuju sinu käe alt läbi on käinud ja milline selle tööga kõige kokkuvõtlikumalt seis on?

Kiriku taastamise ajal sajandivahetusel tõime fassaadidelt üle 300 laguneva kuju katuse alla varjule ja neist 165 parimat on nüüd konserveerituna uhkes 25meetrises rivis kiriku põhjaseinal. Ülejäänust, mis tehtud ja mis teoksil (kapiteelidest, võidukaare kujudest jne), rääkida läheb ehk liiga pikaks looks, saab vaadata pikemalt Jaani kiriku raamatust ja näiteks muinsuskaitseameti kodulehel olevast pühakodade programmi viimasest väljaandest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Raamat_Puhakodade%20sailitamine%20ja%20areng%202014-2018_v.pdf.

Milline on EELK koht ja roll Eesti ühiskonnas?

EELK ja kirik tervikuna, st ka teised konfessioonid on minu arvates olnud ja peaksid lisaks hingehoiule olema edasi toeks ühiskonna nõrgematele ja abivajajatele.

1990. aastate rasketel aegadel olid meie kirikud humanitaarabi (ja hiirelõkse) täis, Tartu Jaani kirikus kordus see pilt 2022. aastal Ukraina sõja alguses.

Aga samas, eks praegune aeg nõuab meilt kõigilt taas palju ja raske on panna kirikuinimestele peale koormat olla teistest hoolivam ja abivalmim oma raskustele vaatamata.

Liina Raudvassar