Jäljed lumel teisenevad linnuparvedeks taeval

Iseseisvuspäeval tutvustati Eesti Rahva Muuseumis muuseumi 100. sünnipäevaks tellitud vaipa «Kogujad». Vaiba autor on tekstiilikunstnik Anu Raud.

Sada aastat tagasi pandi Jakob Hurda (1839–1907) mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseumiga ametlikult alus talurahvakultuuri esemelise vanavara talletamisele ja eksponeerimisele. Vaibad on sajandeid olnud eesti rahvakunsti väärikas osa ning kandnud endas lugusid, mõtteid ja sümboleid. Oktoobris 2007 kuulutas muuseum juubeli ootel välja 21. sajandi Eestit iseloomustava seinavaiba konkursi.
Muuseumil on varasemast ajast juba kaks juubelivaipa, need valmisid muuseumi 75. aastapäevaks. Üks neist on kunstnik Malle Antsoni «Aidavaip», teine on tehtud ilmselt samuti Malle Antsoni kavandi järgi. Viimase keskosas on kasutatud tuntud kunstniku ja vanavarakoguja, muuseumi auliikme Kristjan Raua (1865–1943) kavandatud Eesti Rahva Muuseumi logo, värava kujutist, selgitas Eesti Kirikule muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann.
Sõnum jätkuvusest
Muuseumi direktor Krista Aru aga ütles konkurssi kommenteerides, et «vaip esindab eesti rahvakunsti, võtab kokku meie tekstiilikunsti selle hetkeseisus, aga  sisendab soojust, kodutunnet, usku – kõike inimlikku ja head».
Konkursile laekus 24 kavandit tuntud eesti tekstiilikunstnikelt, millest võidutööks valis žürii Anu Raua «Kogujad». Žürii liige Aet Ollissaar on võidutöö kommentaariks öelnud, et «märgid vaibal on elus, toimetavad oma igapäevaseid asju, teisenevad jälgedest lumel linnuparvedeks taeval. See ei ole pelgalt peatatud hetk kaugelt minevikust, kavandi sõnum on jätkuvus, liikumine, muutumine.
Suuremõõtmelised seinavaibad on lisaks funktsionaalsusele läbi ajaloo olnud ka elitaarsed jutustajad. Märgid sellel vaibal räägivad vaatajaga arusaadavas keeles, nende mõistmine ei sõltu vaataja vanusest või kultuuritaustast, ei nõua keeleoskust, eelteadmisi muuseumi kogude või eesti rahvakunsti kohta. Kopeerimata konkreetset eset või paikkonda on sellel tööl jätkuv jutustus paljude eksponaatide põhjal, esindades seega muuseumi kui tervikut».
Jäljed kolmel tasandil
Vaiba põhitooniks on lambahall ja seda ilmestavad eri värvi jäljemustrid, mida on vaibal kokku umbes kolmsada. Vaiba alumise osa märgid on valged ning need kujutavad Jakob Hurda, Kristjan Raua ja paljude teiste kogujate käidud teed, mida saadavad looma- ja linnujäljed. Vaiba keskmine kolmandik on vanavara korjajate marjamaa. Külad, talud ümberringi. Keskmise osa mustrid on mustad, tumehallid ja tüüpilised pikale pimedale külade argipäevale. Nii kirjeldab vaipa selle autor Anu Raud.
Kõige ülemised mustrid on sinised, kujutades taevast rändlindude parvedega. «Need mustrid lendavad ja rändavad, maan­duvad kusagile jalgu puhkama. Neid tullakse uudistama, võetakse omaks,» ütleb Viljandi Jaani koguduse liige Anu Raud.
Endiselt noor ja arenev Eesti Rahva Muuseum on meie riigi üks visiitkaarte. Pika, ühiselt käidud tee väljenduseks on uus juubelivaip. «Anu Raua gobelään «Kogujad» on kui detailirohke jutustus Eesti Rahva Muuseumi saja-aastasest ajaloost ja eestlasele olulistest asjadest. Mustrilindude sinised parved taevalaotuses, mahedalt lambavilla-mustad kogujad vanavaraga ja jäljed valgel lumekarva pinnal on väga diskreetselt esitatud lipuvärvid.
Anu ise ütles selle kohta vaipa pakkides: «Vabadus on meile ju kõige tähtsam asi, ma pidin selle ka Eesti Rahva Muuseumi vaiba sisse kuduma.» Anu Raua «Kogujad» on kui sild meie aja ja olnud aegade vahel,» ütles Eesti Kirikule Vaike Reemann.
Vaipa saab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas näha umbes kuu aega, hiljem leiab see kasutust muuseumi esindusürituste kujunduses.

Rita Puidet