Mõisaküla kirik on 90aastane

Mõisaküla kiriku 90. aastapäeva tähistati suure tänuteenistusega 5. oktoobril. Armulauda seadis ja kogudust õnnistas piiskop emeeritus Joel Luhamets.

Selgelt silmapaistvaim vaatamisväärsus Mõisakülas on luterlik kirik. Pühakoda on parajalt suur väikese linna jaoks, on uus ja värske ning ka tema käekäigule on inimesed aastaid kaasa elanud.

Pühakoda Mulgimaa edelanurka

Mõisaküla kogudus otsustati asutada 1926. aastal Mulgimaa edelanurka. Koguduse avamine toimus 8. mail 1927, seega ligemale 100 aastat tagasi. Kiriku nurgakivi pandi 1933. aasta kevadel ning juba Maarja Magdaleena päeval 22. juulil 1934 pühitses piiskop Hugo Bernhard Rahamägi Mõisaküla kiriku, mille projekteeris arhitekt Alar Kotli.

25. augustil 1935 on Viljandi praost Steinberg pühitsenud kiriku uuesti, võib-olla on selle aja jooksul kiriku ehitust veel kuidagi täiendatud. Tähelepanu köidab kiriku ehitamise kiirus – vaid paari aastaga oli jumalakoda valmis.

Kiriku taastamine uuel iseseisvusajal

Mõisaküla kirik põles 1983. aasta 30. aprilli hilisõhtul. Pärast seda pidas kogudus jumalateenistusi kogudusemajas. Kiriku taastamine algas 30. septembril 1995, mil õpetaja Raivo Asuküla pühitses nurgakivi. Alates 27. augustist 2000 sai jumalateenistusteks koguneda kirikuhoone käärkambrisse. Kümme aastat hiljem võeti kasutusele kogu kirik.

Kirik ehitati tänu PRIA toetustele, mida kauaaegne aktiivne ja pühendunud juhatuse esimees Kunnar Keres taotles. Kaasa aitasid annetajad ja sponsorid. Seda nii rahaga kui ka materjalidega. Vahepeal asendusid PRIA toetused Soome Nurmijärvi koguduse toetustega, mida on umbes 20 aasta jooksul laekunud 100 000 eurot.

Kiriku 90. aastapäeval

Suur tänujumalateenistus toimus Mõisaküla kirikus 5. oktoobril. Praost Hedi Vilumaa luges lõikustänupüha piiblitekste. Hiljem jagasime mõtteid nii põlluviljast, leivast kui ka Eluleivast Jeesusest Kristusest. Selliselt jutlustas Nurmijärvi õpetaja Ari Tuhkanen ning teda tõlkis õpetaja Johannes Haapalainen, kelle abikaasa on Eestist.

Praost Hedi Vilumaa märkis, et tema näeb meid külastades alati midagi uut. Sel suvel valmisid kirikus uus altarilaud ja kantsel ning uus raam altarimaalile. Selle valmistas ettevõte Puit ja Mööbel OÜ Mulgi vallast. Richard Kiviti altarimaal valmis 1936. aastal ning päästeti 1983. aasta tulekahjust. Maalil on stseen Matteuse evangeeliumi 14. peatükist, kus Peetrus proovib merel kõndida, aga Jeesus päästjana peab haarama tema käest. 

Paljude vaimulike poolt teenitud

Pidupäeval seadis armulauda ja õnnistas kogudust piiskop emeeritus Joel Luhamets, kes on Mõisaküla kogudust pikalt teeninud. Teenijaid hooldajavaimulikuna on läbi ajaloo olnud Hallistest, Viljandist, Saardest ja mujalt enamasti paari kuni viie aasta kaupa. Mõnel puhul on hooldajaõpetajaks olnud praost.

Saatsime aastapäevaks kutseid paljudele kogudusega seotud vaimulikele. Kohale saabus Valdek Johanson, kes teenis Mõisakülas 1988–1991 ja keda paljud tänased koguduseliikmed mäletavad.

Mõisaküla kirikus laulab aasta jooksul mitmel korral kohalik kammerkoor Kungla, keda dirigeerib Kadi Kask ja kelle lauljad on kogu Mulgi vallast. Ning igal aastal kord või paar pakub siin kontserti Abja Accordion Band. Tegemist on Abja muusikakooli õpilaste ansambliga, keda juhendab Valdo Värk.

Kutsusime mõlemad meie jaoks olulised muusikakollektiivid aastapäevapeole. Jumalateenistust ning ka Kungla koori saatis orelil ja klaveril Ruth Mõttus. Kiriku korrashoiu ja rikkaliku kohvilaua eest hoolitses koguduse aktiivne meeskond staažika juhatuseliikme Niina Jegorova eestvedamisel. 

Pidupäeva möödudes jätkub argisem tegevus koguduses. Issanda senine õnnistus peab meid julgustama jätkama tema juhtimisel igat ehitustööd kannatlikult, visalt, lootusrikkalt.

Arvo Lasting

Mõisaküla koguduse hooldajaõpetaja