Vend Matthew: oleme oodatud Tallinna, et seista vaikses alandlikkuses Tema ees

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Miks aasta kõige pimedamal ajal, eeloleval aastavahetusel jätavad paljud noored üle Euroopa oma pered ja kodud, et võtta ette teekond Eestisse, sellest räägib Taizé vend Matthew oma kloostrivennale Lucile Eesti Kiriku jaoks antud intervjuus. Ta räägib kohtumisest Temaga, kes on rahu allikas.

Muu hulgas hindab vend Matthew eestlaste looduslembust. Foto: Tamino Petelinsek

Selle aasta lõpus toimub Tallinnas 47. Euroopa noorte täiskasvanute aastavahetuse kokkutulek. Ettevalmistustööd selleks on juba pikemalt kestnud ja kulmineeruvad eelolevatel kuudel.

Taizé kloostrist on Eestis mitmeid vendi. Vend Matthew'd usutleb kloostrikaaslane Luc.

Millal külastasid esimest korda Eestit ja mis siis kõige rohkem muljet avaldas?

Matthew: Kui ma aastal 1995 esimest korda Eestisse tulin, tundsin tänutunnet ja imetlust kõige osas, mida nägin. Imetlesin nende inimeste julgust, kindlameelsust ja tarkust, kelle juhtimisel oli Eesti kõigi raskuste kiuste saavutanud edukalt taas iseseisvuse. Ja tänutunnet selle kauaoodatud vabaduse saavutamise eest. Mingil määral olin juhuslikult Euroopa ajaloo murdepunkti tunnistajaks! 

Aasta kõige pimedamal ajal, südatalvel jätavad paljud noored inimesed maha oma pere ja kodu, et asuda teele.

Samuti tundsin tänulikkust nende inimeste suhtes, kes repressiivse režiimi tingimustes teenisid usus ja lootuses edasi Kristust ja tema kirikut.

Mul oli võimalus tutvuda Toomas Pauli ja hiljem ka Madis Oviiri ning paljude teiste ustavate usklikega, kes aastakümnete jooksul olid endas kandnud usku, ilu ja armastust oma rahva ning kultuuri vastu.

Oled mitmete aastate jooksul võtnud eestlasi vastu nii Taizés kui erinevates Euroopa suurlinnades ja ka siin Eestis mitmeid kordi neid külastanud.

Linköping, Wrocłav, Praha, Viin, Pariis, aga ka Taizé küla Burgundia küngaste otsas ... 1990. aastatel tulid tuhanded eestlased, nagu ka teised rahvad, kes olid olnud Nõukogude Liidu koosseisus, kohtuma teiste eurooplastega.

Proportsionaalselt rahvaarvuga oli neil kohtumistel kõige rohkem just eestlasi osalemas ning seal oli rohkelt energiat, rõõmu ja entusiasmi. Paljud neist, kes tolle aja kohtumistest osa võtsid, on juba ise lapsevanemad või lausa vanavanemad! See omakorda tähendab, et Taizé nimi on tuntud üle Eesti ja ka väljaspool kirikut.

See annab lootust, et need samad inimesed on nõus avama oma kodud neile noortele, kes saabuvad Eestisse detsembri lõpus. On nad valmis tagasi peegeldama sama külalislahkust, mida nad ise on varasemalt kogenud?

Kuidas on sinu hinnangul Eesti ühiskond viimase mõne aastakümne jooksul muutunud?

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse