Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa (2Ms 13:19)

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Sündmused / Number:  /

16. oktoobril korraldas Tallinna Linnamuuseum IX Arheoloogiasügise raames Tallinnas Neitsitornis sümpoosiumi, mis keskendus küsimustele, kui palju on muuseumikogudes arheoloogiliste leidudena inimsäilmeid ning mil moel neid vajadusel eksponeeritakse.

Veneetsia. Kas 600 aasta pärast see matus pälviks arheoloogide ja muuseumiteadlaste huvi? Foto: Arho Tuhkru

Artikli pealkirja „Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa“ (2Ms 13:19) laenasin peapiiskop Urmas Viilma ettekandest, kuna see haakub kõnekalt sümpoosiumil kõlanud teemadega.

Arheoloogilise pärandi mitmetahulisus

Olgu mainitud, et muuseumikogudes on arheoloogiline pärand vaid üks osa ja see esindab vanemat, palju sajandeid vana leiumaterjali. Kaugeltki mitte kõik arheoloogide leitud inimluud ei jõua muuseumide kogudesse. Osa leidudest satub teaduskogudesse ning osa jõuab tagasimatmisse.

Viimaste aastakümnete uurimismeetodid ja oskused on väga palju muutunud ning geenitehnoloogia uurimismeetodid suudavad edasi anda väga selge pildi nii 600 aasta tagusest inimese hambast kui ka 5700 aasta eest näritud kasetõrvast või viikingiaegsest keraamikakillust.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga