Tõlkimine on seotud tõlgendamisega, leidsid piiblitõlkijad

26. oktoobril toimus Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudis (UI) Eesti Piibliseltsi (EPS) sügisene piiblikonverents. Viimastel aastatel on EPS, UI ja Tartu Ülikooli usuteaduskond korraldanud piiblipäeva ühiselt, nii ka seekord.

UI rektor piiskop Ove Sander tõstis avasõnas esile kolme olulist märksõna: pühakirja, piiblitõlkimist ja emakeelt. „Me ei tohiks kunagi unustada, et Piibel on Püha Kiri,“ sõnas piiskop Sander, lisades, et emakeelne teoloogiline mõtlemine ja Piibli autoriteet on UIs olnud alati rõhutatud.

Meieisapalve olulisusest

Esimeses ettekandes andis EPSi peasekretär Jaan Bärenson ülevaate eestikeelse meieisapalve eri tõlgetest. Tänavuse aasta on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud meieisapalve aastaks, mõeldes 500 aasta möödumisele kõige vanema säilinud eestikeelse meieisapalve tekstile Kullamaa käsikirjas.

Bärensoni sõnul on meieisapalvet meie esivanemate keeles palutud siiski juba vähemalt kaheksa sajandi eest. Meieisapalve on kiriku ajaloos kõige tähtsam juba seetõttu, et selle õpetas meile Jeesus Kristus ise. Ettekanne baseerus piibliseltsi koostatud meieisapalve näitusel, millega on võimalik olnud tutvuda mitmel pool. Näitus jätkab rändamist mööda Eestimaad.

Araabiakeelsetest piiblitõlgetest

Ühinenud Piibliseltside tõlkenõunik, Manchesteri Ülikooli õppejõud dr Sameh Hanna osales piiblipäeval kahe ettekandega: „Piiblitõlked araabia keelde: sotsiaalkultuuriline ajalugu“ ja „Piibli araabiakeelsed tõlked: kaasaegsed ja hiljutised arengud“.

Araabiakeelsete piiblitõlgete päritoluga seotud võtmeküsimus on, kas need tõlked tehti enne või pärast islami tulekut. Nende tõlgete ajaloo koostamine seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis on seotud erinevate kultuurikeskkondadega. Ettekanne vaatles araabiakeelsete tõlgete näidiseid 9.–17. sajandist.

Teises loengus keskendus Sameh Hanna tõlgetele, mida kasutavad praegu araabia keelt kõnelevad kristlased eri konfessioonides.

Öelda Jumala suuri sõnu eesti keeles

Õp Vallo Ehasalu keskendus oma ettekandes prohvet Jesaja raamatu tõlke küsimustele, võttes aluseks 1739. ja 1997. aasta eestikeelse tõlke. Mõlema tõlke tekstid olid võrreldavatena ekraanil näha. Ettekandjal oli kogu aeg ees heebreakeelne algtekst ja nõnda sai ta võrrelda kumbagi tõlget nii algtekstiga kui ka tuua arutlusse Jesaja aja olustikku. Seetõttu sisaldas ettekanne keeleliste küsimuste kõrval ka seda, kumma tõlke sõnum võiks aja olustikku tõepärasemalt kujutada. 

EPSi esimees dr Randar Tasmuth pidas ettekande teemal „Näiteid Johannese evangeeliumi tõlkimisest“. Ettekande sissejuhatuses lausus dr Tasmuth, et EPSi ja piibliõppe ülesanne on öelda Jumala suuri sõnu eesti keeles, mis tähendab tõlkimist kõige laiemas tähenduses.

Teiseks keskendus ettekandja Johannese evangeeliumi olulistele märksõnadele ning selgitas märgi ja sümboli tähendust ning esinemisi Johannese evangeeliumi tekstis. Kolmandaks olid vaatluse all kolmanda ja neljanda peatüki dialoogilised tekstid, mis peidavad endas mõnede märksõnade kahekordseid tähendusi. Seega on igasugune tõlkimine alati seotud ettevaatliku selgitava tõlgendusega, kus tuleb langetada otsuseid kohtades, kus sama sõna ei saa korraga ühes kohas kahe erineva sõnaga tõlkida.

Piiblipäeval oli osalejaid nii kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas. Päev oli huvitav ja rikastav ning andis värskeid mõtteid, mille üle kohvipauside ajal elavalt arutleti.

Randar Tasmuth, EPSi esimees                                                             

Jaan Bärenson, EPSi peasekretär