Koostöövaim peab süvenema

Alanud aasta on võtmas täispöördeid ning viimane aeg on meenutada möödunut ja rääkida eelolevatest ülesannetest. Esmalt tänan eelneva perioodi majandusnõukogu asjaliku ja tulemusliku töö eest. Kokkuvõtet tehes on heameel tõdeda, et korralised koosolekud olid aktiivse osalusega ning analüüsivad ja resultatiivsed.

Majandusnõukogu tegevuse plusspoolele võime kindlasti lugeda praeguses majanduslikult raskes olukorras konsistooriumi eelarvega toimetulekut. Oleme suutnud säilitada tasakaalus eelarve ning eraldused allasutustele ja praostkondadele ei ole viimaste aastate jooksul vähenenud. Majandusnõukogu võttis aktiivselt osa kiriku seadustiku ettevalmistamisest ning töö selle kallal jätkub käesoleval aastal.

Aktiivselt tegeleti arendusprojektide käivitamisega Tallinnas ning ei ole kaugel aeg, kui saame nendest lähemalt rääkida ka ajalehe veergudel. Olulist abi osutati kogudustele nendele kuuluva kinnisvara arendus- ja haldusküsimustes. See on teema, millel tahaksin pikemalt peatuda ning lugejaid teavitada. Rõhutan veelkord, et kogudustel ei ole kohustust oma varaga toimetamisel kasutada Kiriku Varahalduse abi ning need, kellel on tahtmist ja jaksu ise toime tulla, peaksid seda teed minema. Varahaldusel on hetkel piisavalt tööjärge ees ning nende rahaline ja inimressurss on ikkagi piiratud.

Koguduse eduka iseseisvalt toimetamise üheks eelduseks on avatud koostöö majandusnõukoguga. Kuna reeglina on kinnisvara arendus seotud varade koormamisega, vahel ka võõrandamisega ning sellele peab loa andma konsistoorium (majandusnõukogu ettepanekul), siis sellest tulenevalt on kogudustel mõistlik juba algstaadiumis informeerida oma kavast majandusnõukogu. See hoiab kokku aega ja aitab vältida koguduste poolt kokkulepete sõlmimist, mille kohta majandusnõukogu peab hiljem tegema eitava otsuse.

Näiteid selle kohta ei tule otsida kaugest minevikust. Jõhvi koguduse küllaltki isepäine tegutsemine oleks võinud viia kogudusele kahjulike lepingute sõlmimiseni, kuid majandusnõukogu analüüsid ja otsustav sekkumine parandasid tunduvalt koguduse positsioone ning lõpptulemus oli nende jaoks tuludesse ümberarvestatuna kordades parem. Peab tunnistama, et protsessi käigus oli õhus ka suhete pingestumist, kuid täna tuleb nentida, et lõpp hea, kõik hea ning koostöö on vilja kandnud.

Majandusnõukogul tuleb pidevalt kokku puutuda ja analüüsida pakkumisi, mida teevad erinevad kogudustega koostööd teha soovivad ettevõtted ja isikud. Täna tuleb kahjuks tunnistada, et mitte alati ei ole need pakkumised tõsiseltvõetavad ning nendest jääb mulje, et on tuldud «kurge kirvega püüdma». Samas on kogudustel vastavate asjatundjate puudumisel raske olla objektiivne ning ise otsustada.

Taas on majandusnõukogu see koht, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks, otsustamaks hinna õigsuse üle või pidamaks läbirääkimisi võimaliku koostööpartneriga. Maksimaalselt edukas lõpptulemus sõltub suuresti läbirääkimiste oskusest ning selles osas saab majandusnõukogu igati abiks olla.

Illustreerin eelpool toodut jällegi konkreetse näitega eelmisest aastast, kui Põlva kogudus edastas konsistooriumi taotluse hoonestusõiguse seadmiseks temale kuuluval maatükil Põlva kesklinnas. Hind tundus olevat soodne ning oli samas suurusjärgus  kinnisvarahindaja poolt esitatuga. Sellele vaatamata otsustasime asjaga venitada, kuna turusituatsioon Põlvamaal oli pööramas tõusule ning tegime otsuse võtta veel pakkumisi. Tänaseks on leping sõlmitud ning kogudusele tähendas see «venitamine» eelseisval 70 aastal (nii pikk on hoonestusõiguse periood) rohkem tulu umbes 28 miljoni krooni võrra.

Tihe koostöö on majandusnõukogul olnud kinnisvaraga seonduvalt Audru kogudusega. Pärast aastate eest koguduse müügitaotlusele tehtud eitavat vastust oleme nõustanud neid edasiste kinnisvara arendusplaanide osas ning tänaseks on koguduse juhatuse uue esimehe eestvedamisel jõutud juba konkreetsete tegudeni. Pidev informatsiooni vahetus on aidanud liikuda edasi kiiremini, kui see üksinda toimetades oleks olnud ning aidanud vältida tarbetut bürokraatiat, mis teinekord informatsiooni puudulikkuse tagajärjel on kiire tekkima.

Loodan, et kogudustel on tahtmist ja aktiivsust oma varaga rohkem tegeleda ning suhelda selles osas julgemalt majandusnõukoguga. Kinnitan, et oleme avatud kõigile, kuulame ära pöörduja mured ja soovid ning püüame teha hetkeolukorras parima, et teda abistada.

Pean seda üheks oluliseks majandusnõukogu ülesandeks eelolevatel aastatel. Kui siia lisada veel koguduste abistamine eurorahade taotlemisel uuel rahastamisperioodil (2007–2013),  siis koostöö majandusnõukogu ja koguduste vahel saab muutuda ainult tulemuslikumaks.

Mati Maanas,
kantsler