Tallinna kogudused tulevad raskustesse sattunule appi

Kitsastel aegadel on kirik ikka sõna kõrval ka materiaalset toetust pakkunud, näiteks taasiseseisvumise algaastatel jagati kirikute kaudu palju meie maale saabunud humanitaarabi.
Tallinna praostkonna koguduste esindajad said hiljuti kirikuvalitsuses kokku, et arutada, mida saaks teha nüüd, kui väga palju inimesi majanduslikku kitsikusse või lausa vaesusesse on sattunud.
Räägiti sellest, kas oleks mõttekas igas koguduses oma supiköök avada või saaks ses osas koopereeruda mõne olemasolevaga ning kas peaks lisaks supijagamisele ka toidupankasid asutama. Jagati teavet tehtust.
Abipakid ja jumalasõna
Tallinnas jagavad toiduabi MTÜ Oleviste Hoolekanne, Peeteli kiriku sotsiaalkeskus, Päästearmee, Punane Rist ja varjupaigad. Konsistooriumi diakooniasekretäri Kadri Kesküla sõnul sooviks Oleviste supiköök jõudusid ühendada ja diakooniahaigla köögis saaks suppi keeta ka.
Kantsler Urmas Viilma kinnitas, et konsistoorium leiab alustuseks konkreetse summa, et abi selle vajajateni viia. Peapiiskop Andres Põder arvas, et EELK võiks toetust küsida ka linnalt ja kindlasti annetusi koguda. Arutlus viis mõtteni, et supiköökidele lisaks võiksid kogudused koguda näiteks kuivaineid, esmatarbevahendeid jne.
Kaarli koguduse diakoni Saima Sellak-Martinsoni sõnul on neil plaanis kutsuda inimesi üles annetama nii raha kui asju ja toidukraami. Peeteli kogudusel on suured kogemused Kopli kandi puudust kannatavate perede toetamisel. Regulaarselt jagatakse toidupakke ja ükski abiotsija ei pea kiriku juurest tühjade kätega lahkuma.
Peeteli koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar ütles, et praegu on abipalujate hulgas palju viimasel ajal töötuks jäänuid, kes on «puhtas riides korralikud inimesed, kel lapsed kodus ja nälg majas». Peeteli koguduses on 50 peret, keda tuntakse ja toetatakse regulaarselt, lisaks jagatakse iga kuu toidupakke Kopli liinidel. Algusaegade toidusabas trügimisest on nüüdseks kujunenud kindel kord, et kõigepealt loetakse jumalasõna ja toidujagamisel on eesõigus naistel-lastel. «See asi töötab täielikult,» kinnitas Sinisaar.
Kogudusest saab ka õigusabi
Praost Jaan Tammsalu ütles, et Jaani koguduses antakse hädasolijaile ka tasuta õigusabi ja hakatakse töötutele õpetama, näiteks kuidas CVd kirjutada või midagi ise teha. Korjandused on konkreetse sihiga ja Jaani koguduse rahvas annetab meelsasti, kui on täpne otstarve teada. Tammsalu arvas, et pole vaja iga koguduse juurde supikööki rajama hakata, piisab olemasolevate toetamisest. Väga oluline on info liikumine selle kohta, kus ja kes midagi teeb.
Jutuajamise käigus selgusid edasised tööd, mida tahetakse  teha. Pannakse kokku praostkonna diakooniaalase töö andmepank, kutsutakse üles kogudusi Jaani koguduse eeskujul iga kümnendat korjandust kogudusest välja annetama, konsistooriumi diakooniaprojekti eelarve jäägi ühe osa saaks kasutada nn heade ideede elluviimiseks ja teise osaga toetada diakooniategevusi. Toidupakkide kogumiseks ja jagamiseks tuleb leida ruumid. 
Käidi välja mõte, et rahakogumise kõrval võiks ju koguda poodides vastavatesse konteineritesse kohe ka nt kuiv­aineid. Selle teostamise võimalust otsivad Jaani ja Kaarli koguduse inimesed. Et vajalik teave abijagajate ja -vajajateni jõuaks, koondatakse kõik Internetti. Üks koosolek on suure töö alguseks, et koguduste koostööna jagada tuge neile, kes raskel ajal hätta sattunud.

Tiiu Pikkur