Seistes elutuultes püstipäi

Paljudele on tuttav väljend «vana kooli mehed». Nii öeldakse suures lugupidamises olevate härrasmeeste kohta, kes said oma hariduse sõjaeelses Eesti Vabariigis.

Kuid mitte ainult. Kodunt anti kaasa kasvatus, mis kindlustas eluks õiged põhimõtted. Nende nooruse ja kujunemise aastad jäid iseseisva Eesti aega. Märksõnadega «eetika», «noorus» ja «Eesti» tahan esile tõsta Ameerika idarannikul Baltimores elavat Fred Iset (pildil), kel täitub täna, 20. aprillil 80. elukevad. Ta omab suuri teened nii Eesti kui ka Eesti kiriku ees, seepärast tutvustan teda lähemalt. Leheruumi tõttu nimetan üksikuid teeneid, mida teatakse, kuid ei tunta heategijat selle taga.

Kui mõne aasta eest autopommi kahjutuks teinud Arne Lokk sai suuri vigastusi, siis algatas Fred Ise Ameerikas initsiatiivgrupi ja fondi päästja ravikulude katteks USAs. Veel nimetan koostööd Marylandi sõjaväeakadeemiaga, kus on haridust omandanud paljud Eesti ohvitserid-kadetid.

Eetika

Inimene saab eetilise ellusuhtumise kaasa koduse kasvatuse, kirikliku kuuluvuse ja koolihariduse kaudu. Sõjaeelse Eesti elu võimaldas seda igaühele. Pärast sõda see traditsioon katkes. Eesti taasvabanemine tõi uuesti kokku eestlased, kes olid sunnitud sõja jalust kodumaalt lahkuma, ja need, kes okupatsiooni üle elasid. Algas Eesti taastamine. Mõni pani rõhku ärile, teiste jaoks oli tähtis haridus.

Fred Ise arvates tuli Eesti muutmist alustada noortest. Hea haridus ja eetika on tema arvates need, millele rajatakse elu. Kui haridust võib omandada ka heades välismaa koolides, siis eetika kohalt arvab Ise, et seda saab anda kirik.

Nõnda on ta oma elus palju aega pühendanud kiriklikule tegevusele siin- ja sealpool ookeani. Kodumaal on ta toetanud mitut kogudust. Juhatuse esimehena hoolitseb ta kodupaigas Baltimore koguduse eest koos abikaasa Annega. Koos antakse välja ajalehte, aidatakse õpetajal korraldada teenimist, korraldatakse üritusi Eesti Majas. Lähemad sõbrad teavad Fredi kui hea sõnaga kirjameest ja luuletajat.

Kui Fred Ise külastas Eestis Saaremaa kogudusi, pani mind imestama, kui palju ta pööras tähelepanu noortele ja rõhutas nende tähtsust. Ta on ka ise noorte nimel palju ära teinud. Aastaid on ta toetanud Eesti Sisekaitse Akadeemia ülesehitamist.

Eesti

Kui sõjavanker rullus 1941. aastal üle Eesti ja okupatsioon pani Toompeale lehvima punalipu, siis aatelise noormehena saatis Fred Ise korda julgustüki, mida tänane rahvuslik ajalugu mäletab kui kangelastegu – ta heiskas okupatsiooni tingimustes sinimustvalge Pika Hermani torni.

Uues Eestis on Fred Ise olnud kaitseministri nõunik, aga selle erandiga, et ta on keeldunud igasugusest tasust.

Olen tänulik, et mul on au olla tuttav Fred Isega, et olen olnud mitu korda tema külaliseks ning vestlustest on meelde jäänud palju õpetussõnu, mida olen edasi rääkinud, ning tunnistan – need on aidanud mind töösihte seada.

Ühinen Eesti Kiriku, Valjala koguduse ja paljude noorte tänuga ning soovin Fred Isele rohket taevaisa õnnistust!

Gustav Kutsar