Tallinna Rootsi-Mihkli kirik saab
muuseumi.

See on väärt uudis, sest teatavasti meil
spetsiaalseid kirikumuuseume palju pole. Nimetada võiks Jõhvi kiriku all olevat
muuseumi, väljapanekut Pilistvere pastoraadis, Jaan Lattiku muuseumituba
Viljandi Pauluse kirikus ja Jakob Hurda tuba Otepääl.

Toetuste toel

Tallinna Rootsi-Mihkli kirik paikneb Rüütli
tn 9. Linnavaestele ehitatud uus seek sai Põhjasõja järel rootsi koguduse
pühakojaks. Nõukogude võimu ajal raskejõustikusaalina kasutatud kirik
restaureeriti ja taaspühitseti 2002. aastal.

Nüüd on kavas luua pühakoja
keldriruumidesse kirikumuuseum. Seal plaanitakse eksponeerida eestirootslaste
ajalugu ja rannarootsi kirikutele tagastatud vara, korraldada loenguid ning
näitusi.

See huvitav ja omapärane kirikumuuseum
peaks külastajaile uksed avama käesoleval aastal. Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus rahuldas Rootsi-Mihkli koguduse taotluse saada muuseumi rajamiseks
Euroopa Liidu tõukefondilt 4,2 miljonit krooni toetust. Projekti eelarves on
ette nähtud 5,2 miljonit krooni, projekti kaasfinantseerija on Tallinna linn.

Rootsi-Mihkli kiriku muuseumis saab
tulevikus näha kirikuvarasid, näiteks krutsifikse, armulauanõusid, küünlajalgu,
dokumente jne. Külastajaile tutvustatakse rannarootslaste ajalugu.

Koguduse juhatuse esimehe Toomas
Lilienbergi sõnutsi saab muuseumis näha ka rannarootslaste plaane-jooniseid ja
kirjatükke ning kavandatud töid. Muuseumi ehitus kiriku keldris algab aasta
algul ja valmib augustis.

Lahkumise teekond

Eestis elanud rootsi vähemus läks
teatavasti sõjapäevil 1943. ja 1944. aastal organiseeritult Vene okupatsiooni
eest Rootsi. Neil oli selleks ametlikult saksa võimude luba. Mindi saartelt ja
Eesti rannikualadelt, ka Tallinnast.

Koos rootslastega lahkusid tollal Rootsi
paljud tuntud eesti kultuuritegelased, kirjanikud, ajakirjanikud jt. Lahkujate
seas olid ka kirjanikud Marie Under ja Artur Adson. Oma raamatus «Lahkumine» (I
tr, Toronto 1951; II tr, Tallinn 1994) kirjeldab Artur Adson oma põgenemist 1944.
aasta septembris, sihtpunkt oli Rootsi.

Ta kirjutab, et 19. septembri õhtul kell 8,
täies sügispimeduses «algas meie sõit veovoorimehel meie Nõmme kodust Tallinnas
Mihkli-nimelisse rootsi kirikusse, mis oli määratud terve selle inimhulga
kogunemispaigaks, kes pidi saama õnne osaliseks Pöhlide abil Rootsi pääseda…
Mihkli kiriku õues liikus inimesi kui nähtamatuid tonte. Kiriku eesruumis
konutasime kuni kella viieni hommikul. Pakid transporditi bussi ja veokite
abiga sadamasse. Astusime läbi ööhämara linna kiirkäigul laeva poole mis seisis
Miinisadama kai merepoolses otsas…» (lk 60).

Rootsi-Mihkli kirik oli sõjapäevil
turvaline paik, kuhu põgenikud kogunesid, et edasi minna Rootsi suunduvale
laevale.

Varad tagastatakse

Sõja ajal viidi kirikutarbed Rootsi. Lahkudes
viidi kaasa kiriku krutsifiksid, armulauakarikad, küünlajalad ja palju muud.

Kirikute hinnalist varandust viidi kaasa ka
Vormsi ja Ruhnu kirikutest. Varad deponeeriti Rootsi ajaloomuuseumi. Need
tagastatakse kogudustele, osa varandusi on juba kätte saadud. Rootsis hoiul
olnud varad andis 2002. aastal Rootsi-Mihkli kirikule tagasi varahoidja Göran
Tignir.

Täna on Rootsi-Mihkli koguduse õpetajaks
Patrik Göransson. Kirikus peetakse armulauaga jumalateenistusi soome, rootsi ja
eesti keeles. Kirikus toimub arvukalt kontserte.

Enne Teist maailmasõda oli Eestis kümme
tegutsevat rootsi kirikut. Praegu on Rootsi-Mihkli kirik Tallinnas ainus, kus
aastaringselt peetakse rootsikeelseid teenistusi. Rootsi kogudused on olnud
veel Ruhnus, Vormsil, Naissaarel, Osmussaarel, Suurel ja Väiksel Pakril.
Sõjapäevil sai mõni kirik raskesti kannatada ja on haletsusväärses seisus.
Rooslepa kabelit ja Naissaare kirikut on asutud taastama.

Avo Suurvärav,

ajaloolane