Kolga-Jaanis leiti poolsada kilo vanu dokumente
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 21. oktoober 2009 Nr 40 /
Huvitavad ajaloodokumendid, mis pakuvad olulist pidet kunagise Liivimaa konsistooriumi haldusala kirikukorraldusega ajavahemikus 1764–1859, andis Kolga-Jaani kogudusele üle kadunud pastori Heino Viksi tütar Lembi Viks.
«Seda oli kuus suurt prügikotti. Sorteerimine ja süstematiseerimine võttis aega ja tegi käed mustaks,» ütles Eesti Kirikule koguduse õpetaja Ants Tooming, kes on nüüdseks suutnud materjali süstemaatiliselt läbi töötada, kronoloogiliselt reastada ning spetsiaalsetesse hoidikkarpidesse paigutada.
Põhiosas koosneb see aastakäikude kaupa kokku köidetud keiserlikest käsukirjadest, mis saadeti kogudustesse Riias asuva Liivimaa konsistoorimi kaudu. Lisaks on leiu hulgas mitmesuguseid teisi erinevate dateeringutega ürikuid. Saksakeelsete käsukirjade vahele on köidetud jooksvalt ka eesti- ja venekeelseid juhiseid ja teadaandeid. Näiteks: «Meije Keisri Prowa Catharina Alexiewna Kige Wenne Riki Uellemba Wallitseja Käskmisse perrä Rigan sel 17 Mai 1784.»
«Ma ise arvan, et kirillitsa tähtedega trükiplaate keisririigis veel ei olnud. Seesugune kraam toodi ju Euroopast Saksamaalt. Vene nimed ja mõisted on kirjutatud aga ladina tähtedega, muu tekst gooti kirjas,» selgitab Tooming.
Leiu hulgas on ka näiteks 1826. aasta rahvaloenduse läbiviimise juhend ning maarahvale päris- ehk perekonnanimede panemise ja raamatusse kandmise õpetus. Eraldi on juhiseid talurahvarahutuste mahasurumiseks.
EELK arhivaar Janis Tobreluts andis Kolga-Jaani leiule hea hinnangu: «Päris kindlasti on see materjal väärtuslik nii oma vanuse kui ka sisu poolest. Mõnes koguduses on üks-kaks mappi sellelaadse materjaliga.» Näitena toob ta Kose koguduse, kus on suur hulk käsukirju. Kose kuulus ent Eestimaa konsistooriumi alla ning seetõttu on need tekstid teistsuguse regionaalse suunitlusega.
Museoloogilise väärtusega dokumendid jäävad Kolga-Jaani koguduse arhiivi ja on õpetaja Toominga kinnitusel hoitud heaperemehelikult.
Liina Raudvassar