Kasvata last Jumala tarkuse ja armastusega

Tänavuste EELK misjonipäevade «Head lapsed, need kasvavad …» peateemaks olid pereväärtused ja kristlik kasvatus.
Rannamõisa kogudus kutsus sel puhul oma perekohvikusse külla Nõmme baptistikoguduse abipastori, peretöötegija Mari Vahermägi, kellega koos pereelust räägiti. Kuulajateks oli saalitäis noori lastevanemaid ja lapsi. Kui suuremad lapsed said vahepeal teises toas meisterdada ja laulda, siis päris beebid pidasid vapralt emme-issi süles vastu.
Mari Vahermägi ütles ennast tutvustades, et on nelja lapse ema ja 27 aastat ühe mehega abielus olnud. Huvitavasse ettekandesse oli ta põiminud seiku oma pere elust. Pika staažiga suure pere elust, kus kaks vanemat last juba pesast välja lennanud on, leiab rõõmu ja üksteisemõistmist, kuid ka kurbust ja muret.
Tavaliselt me ei arutle lihtsa tõsiasja üle, et lapsed ei ole meie omand ja nad ei kuulu meile igavesti. «Lapsed on meie meelevalda antud umbes kahekümneks aastaks,» rõhutas Mari. «Esimese kümne aasta jooksul on nad otsustanud, kas järgivad edasises elus oma vanemate väärtushinnanguid.»
Siit ka suur tähtsus pühapäevakooli tööl, mis just selles vanuses lastele suunatud on. Lapsed on meie elus külalised ja oluline on, millise tundega lahkub laps-külaline kodust! Seda 20aastast perspektiivi peaks endale ikka meelde tuletama.
Lapsel on hea kasvada peres, kus on toimiv paarisuhe, kus ema-isa mõtlevad ühtmoodi. Sealjuures ei tohi lapse ümber nn turvamulli luua, vaid tal tuleb lasta maailmaga kohaneda. Last ei tohi tähelepanuta jätta suure töökoormuse tõttu. «Isa peab saama luua lastega oma suhte, ema ei peaks liialt muretsema, kas isa ikka hakkama saab. Küll ta saab,» oli esineja kindel.
Jumal lõi meid suhtes olevateks. Nii täiskasvanutele kui lastele on väga oluline teada, et nad on aktsepteeritud, see loob kindlustunde. Lapsed küsivad sageli: kas sa armastad mind? Vastus, ma armastan sind, sa oled mulle oluline, loob lapses kindlustunde. Lapsed on väga erinevad ja lapsevanema asi on leida igale oma tee. Näiteks ei peaks liiga palju karistama last, kes on ülearu aktiivne. Parem on tema aktiivsus õigele teele suunata. Lapsele on vaja küll väärtushinnanguid selgitada, kuid kui vanemad ise nende järgi ei ela, siis ei ole jutul mingit mõtet. Lapsele on eeskujuks vanemate ellusuhtumine.
Lõpuks märkis ettekandja paari lihtsat asja, mida ei tohiks unustada. Kui räägid lapsega, vaata talle otsa. Ja last ei saa petta, tema loeb su silmist selle kohe välja. Laps vajab puudutust, kallistamist, sülle võtmist. Ka suured lapsed. Meie kiires elutempos ootab laps oma vanemalt jagamatut tähelepanu, aega teda ära kuulata. Väga oluline on jagamatu aeg ka täiskasvanud lapsele.
«Kuid Jumala tarkuse ja armastuse abil saate te sellega kõik hakkama,» ütles Mari Vahermägi oma ettekande lõpuks. Järgnenud vestluses tõdeti üht lihtsat asja – ka neid, tegelikult teada-tuntud tõdesid peab aeg-ajalt lahti seletama ja meelde tuletama, omavahel arutama. Et oleme suhtlejateks loodud, kehtib meie kohta vana ütlus: räägi inimesega!

Tiiu Pikkur

Misjoninädal Lääne-Harju praostkonnas
Perekohvikuid peeti Harju-Ristil, Keilas, Rannamõisas, Paldiskis ja Sauel.
Koolivaheaja lasteüritused olid Harju-Ristil, Keilas, Rannamõisas ja Paldiskis.
Laupäeval oli Keilas lastepäev ja noorteõhtu.
Misjonikonverentsil Keilas räägiti pereväärtustest.
Esimesed misjonipäevad olid 1998. aastal Tartus, möödunud aastal toimusid need Valgas.