Leht on lugejate nägu

Ehkki Eesti Kiriku lugejate read aja jooksul nii täienevad kui hõrenevad, on üsna märkimisväärne, et suur osa neist, kes meie lehte tellivad, on seda teinud juba viimased paarkümmend aastat.
«Mina olen tavaline inimene ja siin jätkub lugemist küll,» kostab Aivi Otsnik Eesti Kiriku juubeliväljaande eel. Aivi tellib lehte lisaks endale ühtekokku 15 lugejale.
Eesti Kiriku tellimine oma kooriliikmetele ja perele on Tallinna Jaani koguduse naiskoori dirigendi Aivi Otsniku südameasjaks igal sügisel. Uuringute järgi loeb ühte Eesti Kiriku lehenumbrit vähemalt kolm inimest, seega jõuab tänu Aivile leht umbes 45 lugejani.
«See on juba aastaid niimoodi olnud. Ma tean, kes on püsitellijad, kuigi vahel lisandub ka uusi,» nendib Aivi. «Tean, et lehte loetakse ka mitme peale. Kooris on meil osa lauljaid, kel on ära jagatud, et üks tellib ühel, teine teisel aastal. Ka mina annan lehte lugeda oma lastele ja uuest aastast hakkan ajalehte jagama ka oma isaga.
Kuigi ma ise kirikulehes ei kirjuta (olen tehnilise haridusega ja erilist kirjasoont mul pole), meeldib mulle, et mu lauljad on kirikuasjadega kursis.»

Lehte loetakse jagades
Kõige mugavam viis lugeda igal kolmapäeval Eesti Kirikut on see endale koju tellida. Lisaks saab lehte lugeda ka veebis ning enamikus Eesti raamatukogudes.
Eesti Rahvusraamatukogus töötav Tiina Ritson märgib, et Eesti Kirikul on raamatukogus oma kindel lugejaskond, mis näitab suurenemise märke. Püsivat lugejateringi kinnitab ka väike Kesk-Eestis asuv Koeru raamatukogu. «Meil on olemas kojulaenutusvõimalus ja üldiselt eelistatakse seda. Vahel võetakse ka mitu lehenumbrit korraga,» teab vanemraamatukoguhoidja Eda Kupp.
Mõlemal pool aga leitakse Eesti Kirikule mõeldes, et meie heitlikul ajakirjandusturul on nii pikaajaline püsimine kahtlemata väljapaistev saavutus.
Sama meelt on paljud lehetellijad. Rapla koguduse perenaine Liidia Palm (78) on Eesti Kirikut tellinud 1990. aastast, selle taasilmumisest saadik, ning sest ajast pole läbi lugemata jäänud mitte ükski lehenumber. «See on ju kirikuleht ja seal on väga palju materjali – kiriku teated, seadused, jutlused jms, millega tuleb kursis olla. Lehte tellime kahe peale Eveline Lootusega (80), kes on endine kooliõpetaja. Kui leht tuleb, loeb üks ühe, teine teise poole ning seejärel vahetame. Võib öelda, et töötame lehe kohe pärast ilmumist põhjalikult läbi ja seejärel arutame teemade üle ka omavahel.»

Lugedes ja kirjutades
Taasilmunud Eesti Kiriku 1000. numbrit on loonud ja kujundanud sadu autoreid, sealjuures on alati olnud teretulnud ka lugejate kirjad. Kirjandusteadlast Peeter Oleskit võib pidada mõlemaks. Tema arvates aga ei muuda lehte põnevaks mitte kirjutajad, sest üldpildis on nende arv küllalt väike, vaid lehe sisuline haare.
«Mul on hea meel, et Eesti Kirik ongi seda teed läinud. Paraku tehakse meie lehenumbrite kokkuvõtteid uudiste, aga mitte artiklite järgi. Õnnetused ja kuritööd on märksa tähtsamad kui vaimne keskendumine. Millal ilmus viimati artikkel sellest, kes on ligimene? Läbinisti filosoofiline kategooria see ju ei ole,» arutleb Olesk.
Teemat kokku võttes leiab ta, et kirik on kõikjal tugev olenevalt sellestki, kui kommunikatiivne ta on. «Selles tähenduses on Eesti Kirik olemuslik väljaanne ja eeldab tähelepanelikku lugemist, mitte kõrvalepanekut juba enne avamist.»

Merje Talvik

Eesti Kirik

Levib üle Eesti ja mitmel pool maailmas.
Korraldab kuuendat aastat lugejareise. Tänavu talvel minnakse koos Egiptusesse.
Tavapärased on kohtumised lugejatega, kuuel korral on toimetus korraldanud meediakonverentsi laiemale huviliste ringile.
Toimetuse uksed Tartus Ülikooli tn 1 on avatud E–R kell 9–17.