Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 11.12.1924
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Eesti Kirik 100, Tulipunktis / Number: 11. detsember 2024 Nr 46 /
Kaks sisult vastandlikku teemat on jõuliselt esil sajanditaguses Eesti Kirikus nr 50: jõulude ootus koos rahusõnumiga ja detsembrimässu järelkaja nii Eestis kui välismaal koos üleskutsega koonduda ühise vaenlase vastu.
Sel korral jõuab jõulude ootus ajalehte. Jätkuvalt ei nimetata seda sõnaga advent või advendiaeg. On kasutusel Kristuse tulemise püha nimetus. Näiteks annab konsistoorium koguduseõpetajatele soovituse, et 4. Kristuse tulemise pühal ehk pühapäeval, 21. detsembril (meie nimetaks seda päeva praegu 4. advendiks) peetakse rahvusvahelise sõpruse edendamise Ilma Liidu algatatud „üleilmlist rahupüha“ ja tuleks „rahu aadet süvendada evangeeliumi kuulutamise läbi ja Jumalat paluda, et ta rahvastele ja riikidele rahumõtet annaks“.
Lisaks palutakse sel päeval teha tänupalvet „1. detsembri enamlaste jultunud mässu õnneliku lõpu pärast ja mässu ohvritena langenuid mälestada“. Mässu järelkaja ongi teine oluline teema selles lehenumbris. Sellest kirjutatakse lausa kolmes artiklis.
Selge silmaga jõuluootus
„Lootus on olnud ka ristirahva elukandev jõud. Ristiinimene on alati lootuse inimene,“ kirjutab Tallinna Jaani koguduse õpetaja Aleks Sternfeldt (hilisem Täheväli. – K.L.) esilehe jõuluootuse mõtiskluses.
