Transformatsioon kirikus ja kogudustes

Kuidas toime tulla ja hakkama saada muutustega ühiskonnas, kirikus, koguduses ja oma elus? Seda käsitleti koolituskursusel Saksamaal, millest siinkirjutajal koos Iisaku koguduse kirikumuusiku Riina Trankmanniga oli 15.–24. juulini meeldiv ja kasulik osa võtta.

Kursuse korraldas VELKD (Vereinigte Evangelisch-Lutherische Kirche Deutschlands), Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku koolituskeskus Baierimaal Müncheni eeslinnas Pullachis. Kursuse nimi oli võetud Saksa rokkmuusiku Herbert Grönemeyeri plaadialbumi pealkirjast „Bleibt alles anders?“, mis eesti keelde tõlkides võiks kõlada küsimusena „Kas kõik jääbki teisiti?”.

Kursuse teemadeks olid transformatsioon ja muutused ühiskonnas, kirikus, koguduses ja isiklikus elus. Kuidas kiriku, koguduse ja üksikisikuna saada hakkama ning tulla toime pidevalt muutuvas keskkonnas.

Teemat avati erinevatest vaatenurkadest, sh läbi Vana Testamendi ja Uue Testamendi kirjakohtade, sotsioloogia ja psühholoogia, kirjanduse ja loovkirjutamise, organisatsioonijuhtimise ja Saksa Evangeelse Kiriku viimaste aastate arengudünaamika.

Kursusel osales paarkümmend vaimulikku Saksamaa eri piirkondade luterlikest kirikutest. Igal hommikul ja õhtul toimusid koolituskeskuse kabelis koolitusel osalejate poolt läbi viidud palvused.

Teemat avati erinevatest vaatenurkadest, sh läbi Vana Testamendi ja Uue Testamendi kirjakohtade, sotsioloogia ja psühholoogia, kirjanduse ja loovkirjutamise, organisatsioonijuhtimise ja Saksa Evangeelse Kiriku viimaste aastate arengudünaamika.

Uudne ja innovatiivne oli koolituse loengute ja seminaride vaheldumine füüsilise liikumise, Feldenkraisi meetodi võimlemisharjutustega ja keskmiselt kuue kilomeetri pikkuste kepikõnni matkadega tund-poolteist igal koolituspäeval.

Viide sellele osale koolitusest sisaldus ka koolituskursuse alapealkirjas „Mit Bewegung“ ehk „Koos liikumisega“. Kuna vaimulikus teenimises on üldjuhul ülekaalus vaimne töö, siis on oht, et vaimuliku töö tegija füüsiline vorm võib kergesti jääda tagaplaanile. Aga eks ütle ju vanarahvatarkuski, et „terves kehas terve vaim”.

Nagu Eestis, nii ka Saksamaal ning üldiselt ka mujal läänemaailmas ja põhjapoolkeral puutuvad kirikud ja kogudused kokku liikmeskonna ja sissetulekute vähenemisega. See sunnib olema teadlik sellest, millised on kasutada olevad, enamasti vähenevad piiratud ressursid, ning tegema vajadusel korrektiivid tegevusvaldkondades ja -meetodites.

Samuti sunnib see järjepidevalt otsima uusi võimalusi ning innovatiivseid lähenemisi jumalariigi töö jätkumiseks ja hingede päästeks. 

Antud koolituskursuse ülesehitus püüdis aidata leida vastuseid ülalmainitud väljakutsetele. Allpool on toodud mõned kursusel kõlanud mõtted, millest võib-olla leiab lugeja mõne idee muudatustele reageerimiseks ka oma teenimistöös ja elus.

Transformatsiooni näited Piiblis

Muudatuste näiteid Vanas Testamendis illustreeriti Aabrami kutsumise looga. Aabrami kutsumise lugu võib näha ka sümbolina – Jumal kutsub iga inimest. Jumala kutse on aluseks kardinaalsele muutusele inimese elus maa peal kui ettevalmistusele igaveseks eluks Jumala juures taevas.

Teise näitena kasutati psalmi 23 ning analüüsiti muudatuste ja stabiilsuse vahekorda selles tuntud psalmis. Millised osad hea karjase psalmis viitavad Jumala poolt tehtavale muudatusele inimese elus ja millised osad püsivale hüvele Jumala ligiolus.

Aabrami kutsumise lugu võib näha ka sümbolina – Jumal kutsub iga inimest. Jumala kutse on aluseks kardinaalsele muutusele inimese elus maa peal kui ettevalmistusele igaveseks eluks Jumala juures taevas.

Vana Testamendi uurija Claus Westermanni sõnadega: „Kui inimene oma elukogemuse keskel leiab usalduse Jumala vastu oma erinevates muredes ning usalduse, et teda hoitakse ja et keegi tema eest hoolitseb, siis on ta seeläbi ja sellega seoses saavutanud ühenduse Jumalaga, siis saab ta öelda: „Issand on mu karjane“. Nii saab tema elu tähenduse, mida tal varem ei olnud, ja osaduse, mida tal varem ei olnud.“

Uue Testamendi tekstides analüüsiti inimelu transformatsiooni Apostlite tegude raamatu ja Pauluse kirjade valguses „liha” ja „Vaimu” pingeväljas.

Püha Vaimu poolt algatatud ja juhitud transformatsioon on alati õige ja hea. Seevastu „liha” paneb alati vastu „vaimule” ja sõdib selle vastu. Sealhulgas pakub ka „liha” omapoolseid algatusi ja muudatusi nii üksikinimese elus kui ühiskonna arengutes. Sekulaarsus on üks selle näidetest ja viljadest.      

Kirikud on ühisvara!

Umbes 18 000 üliõpilasega Müncheni kõrgkooli prodekaan, prof dr Gerald Beck, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on sotsiaalne innovatsioon ja organisatsioonide areng, tõi näiteid sotsioloogiatudengite uurimistöödest, mis olid seotud Müncheni kirikute ja kogudustega.

Nende uurimistööde peamisteks suundadeks olid kirikute kasutusvõimaluste laiendamine ja ülalpidamiseks täiendavate rahastamisvõimaluste leidmine. 

Üheks positiivseks, ka Eestis järgimist väärivaks algatuseks on Saksamaal leviv manifest pealkirjaga „Kirikud on ühisvara“. Selle kohta võib täpsemat teavet leida internetist märksõnade alt „Kirchen sind Gemeingüter“. Manifestiga on ühinenud nii üleriigiline kirik kui ka regionaalsed kirikud.

Väljavõte manifestist: „Päästke külakirik! Kirikud ja nende sisustus on tunnistuseks Euroopa kultuuripärandist”. Tuleb tunnistada, et kirikukogukonnad ei suuda neid üha enam hooldada, eriti kuna neid kasutab aina vähem usklikke.

Kirikud on aga „ühiskonnaruumid”, mis kuuluvad kogu ühiskonna kultuuripärandisse ja seega vastutab ühiskond selle säilitamise eest. Seetõttu tuleb leida uusi vorme ja võimalusi kirikute ülalpidamiseks.

Saksamaa ligikaudu 40 000 kirikut on „mitmese kasutusega kohad“; need ei ole üksnes jumalateenistuse, vaid ka kultuuripärandi, kunsti ja muusika ruumid, need kujundavad linnade ja külade kuvandit ning on „sotsiaalsete kogemuste ja võimaluste ruumid“.

Kirikud on aga „ühiskonnaruumid”, mis kuuluvad kogu ühiskonna kultuuripärandisse ja seega vastutab ühiskond selle säilitamise eest. Seetõttu tuleb leida uusi vorme ja võimalusi kirikute ülalpidamiseks.

Järgnevalt üks näide kirikuhoone varem kasutamata osa uudsest kasutusest. Rostocki püha Nikolause kiriku võlvidepealsele pööningule loodi kolmel tasandil kokku 21 korterit kiriku töötegijatele.

Need avanevad väljapoole kahe alumise korruse sügavate lodžade ja ülemiste korruste lamedate katuseakende kaudu. Eelistatud oli lõunapoolne suund. Põhjapoolsel varjulisel küljel asuvad külalistetoad ja korterid, mida tudengid ajutiselt kasutavad.

Ligipääs toimub kunstlikult valgustatud koridoride kaudu. Hetkel on kasutusel 13 korterit ja viis külalistuba ning kõigist neist avaneb muljetavaldav vaade Rostocki vanale hansalinnale. Kirik on jätkuvalt kasutusel ka koguduse tarbeks.

Ka Riia kesklinnas, Viljandi linna järgi nime saanud tänaval asub 1888. aastal valminud kirik, mille katusekorruselt leiab skandinaavialikus vaimus kujundatud korterid. Sellises on ka turistidel võimalik ööbida Airbnb majutusportaali vahendusel.

Muudatused üksikisiku tasandil

Uuest Testamendist võime lugeda palju inimese vaimulikust arengust ja kasvamisest „saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda“ Jumala-näolisuse suunas, kelleks Looja inimese on loonud. Isikliku transformatsiooni eeskujuks ja sihiks on Kristus. Et muutuksime „inimesest iseenese jaoks“ „inimeseks teiste jaoks“. 

Dietrich Bonhoeffer on kirjutanud, et Jumala juures ei seisa inimene paigal, vaid liigub ja areneb edasi. Toimub areng ja edasi liikumine või ei olda koos Jumalaga.

Saksa-iraani psühholoog ja psühhoterapeut Sina Haghiri tutvustas osalejatele isiksuse analüüsi ja transformatsiooni mudelit ja diagrammi negatiivsete märksõnade muutmiseks positiivseks.

Dietrich Bonhoeffer on kirjutanud, et Jumala juures ei seisa inimene paigal, vaid liigub ja areneb edasi. Toimub areng ja edasi liikumine või ei olda koos Jumalaga.

Selle väljundiks ja sihiks oleks teadlik tahtlik muutus sisemisest eemalolemisest, endassetõmbumisest ja endassesulgumisest (kui ei taha kedagi ega midagi näha ega teha) väliselt lähedal olemiseks.

Selle väljaelamiseks, mida iseloomustaks ka väljapoole paistev ja kaasinimeste poolt kogetav rõõm, abivalmidus, jagamine, koostöö ühiseks hüveks jpm. Negatiivse muutmiseks positiivseks, mille eesmärgiks oleks inimese sisemise peidetud ilu, headuse ja rõõmu esilekutsumine ning kaasinimeste abistamine, toetamine, julgustamine ja ülestõstmine jms.

„Tõrvatilk meepotis”   

Kui üldiselt olid kursuse teemad väga hästi valitud ja omavahel loogiliselt seotud, siis üks käsitletud teemadest oli allakirjutanule võõras ja problemaatiline.

Kursuse korraldajate arvates oli midagi innovatiivset ja uudset lähenemises nimetusega protsessiteoloogia. Selle lähenemise esindajad pakuvad muuhulgas välja väiteid, nagu ei oleks Jumal kõikvõimas ning et inimese ja Issanda vaheline armastussuhe muudab nii inimest kui ka Jumalat.

Samuti vaidlustab osa protsessiteolooge Jumala nimetamist Isaks. Protsessiteoloogiline jumalapilt oli võõras ka paljudele sellel koolituskursusel osalejatele. See oli ka näiteks, et mitte igasugune inimeste poolt välja mõeldud transformatsioon ei ole tingimata õige ega asjakohane.     

Arengud Saksa luterlikus kirikus

Nii nagu mujal läänemaailmas toimub kiriku liikmete arvu vähenemine ka Saksamaal. Kui möödunud sajandivahetusel oli nii evangeelseid kui ka katoliiklasi Saksamaal ligikaudu kolmandik kogu elanikkonnast, siis käesoleval ajal on mõlemaid umbes neljandik ja sajandi keskel tõenäoliselt juba ainult ligikaudu viiendik.

See tähendab ka kasutada olevate ressursside ja vahendite vähenemist ning seonduvaid muudatusvajadusi kirikute kui organisatsioonide juhtimises ning kirikute kui hoonete haldamises.

2022. aastal vähenes Saksa Evangeelse Kiriku (Evangelische Kirche Deutschland – EKD) liikmeskond kokku 2,9%. Sealhulgas oli vabatahtlikult lahkujaid (u 380 000 inimest) esmakordselt rohkem, kui oli lahkujaid surma läbi (u 365 000 inimest).

Seoses liikmete arvu ja sissetulekute vähenemisega peab muutuma nii kiriku struktuur, kultuur kui ka juhtimine. Kirik peab olema mitte ainult inimestega ja inimestele, vaid eelkõige inimeste omaendi kirik.

Kahanemine ei toimu mitte ainult kvantitatiivselt, vaid ka kvalitatiivselt. 2019. aastal EKD poolt läbi viidud uuringu järgi ei usu ligikaudu kolmandik Saksamaa protestantidest Jumalasse. Kõnealusel koolituskursusel seda teemat avanud kirikliku transformatsiooniprotsessi ekspert õp dr Steffen Baueri pessimistlikul hinnangul on klassikaline kogudus Saksamaal „surnud“ ning evangeelsel kirikul Saksamaal ei ole tulevikku, kui see jätkab senisel viisil ilma vajalikke muudatusi tegemata.

Seoses liikmete arvu ja sissetulekute vähenemisega peab dr Baueri väitel muutuma nii kiriku struktuur, kultuur kui ka juhtimine. Ühe väljapääsuna näeb ta senisest enamat kaasamist ja koostööd. Ühe võimaliku ettepanekuna nägi ta koguduste ühinemist sarnaselt kohalike omavalitsuste ühinemisega, nii et igas omavalitsuses jääks alles vaid üks kogudus.

Kirik peab olema mitte ainult inimestega ja inimestele, vaid eelkõige inimeste omaendi kirik.

Kokkuvõtteks

Kõik, mis Jumal teeb, on alati õige ja hea. Mis inimene teeb, ja eriti ilma Jumalata, ei pruugi olla ei õige ega hea. Jumala algatatud ja ellu viidud muudatused on eeskujuks ka inimestele ühiskonnas, kirikus, koguduses ja iga inimese elus.

Jumalik transformatsioon inimeses ja ühiskonnas on Püha Vaimu poolt inspireeritud, et sünniks Issanda tahtmine nii kui taevas, nõnda ka maa peal.

Kõik, mis Jumal teeb, on alati õige ja hea. Mis inimene teeb, ja eriti ilma Jumalata, ei pruugi olla ei õige ega hea.

Koolitusel osalejad olid tänulikud hästi organiseeritud ja läbi viidud kursuse eest. Täname Saksamaa Ühinenud Evangeelset Luterlikku Kirikut ja EELK konsistooriumi võimaluse eest sellel kursusel osaleda ning muljeid ja teavet sellest ka Eesti Kiriku lugejatega jagada.

Urmas Karileet

Käsmu, Haljala ja Narva koguduse õpetaja, Viru abipraost