Eestimaa leinas kindralit

80 aastat tagasi aprillis tabas üldsust masendav teade. Lasuga selja tagant mõrvati üks tähtsamaid 1924. aasta kommunistide mässu mahasurujaid kindralmajor Johan Unt.
Kindrali matus oli 11. aprillil. «Harva nähtud rahvameri Tallinna tänavail ja kalmistul. Pärgade asetamine kestis hilja õhtuni», pealkirjastas oma artikli Päevaleht.
Avar ja võimas Kaarli kirik täitus rahvaga. Saabusid riigivanem O. Strandmann, ministrid, riigikogu liikmed, sõjaväejuhid, diplomaatiline korpus. Kirikusse mittemahtunud jäid kannatlikult ootama Ohvitseride Keskkogu majast saabuvat leinarongi.
Tallinna Meestelaulu Seltsi koori esituses August Topmani juhatusel kõlas Konstantin Türnpu «Kyrie». Leinatalituse pidasid välisminister J. Lattik, kes seekord kandis õpetaja talaari, ja Fr. Stokholm. «Iga ohvriga kasvab Eesti rahva tahtejõud. Armastus kodumaa vastu annab meile jõudu ja usku tulevikku,» lõpetas oma sõnavõtu J. Lattik.
Eesti apostliku õigeusu koguduste nimel ühines leinajatega metropoliit Aleksander. Järelehüüded olid ka vene ja rootsi vähemuste esindajatelt.
Tänavatel ootasid kalmistule minevat leinarongi tuhanded inimesed. Nii Kaitseväe kalmistul kui ka läheduses asuval Vana-Kaarli kalmistul lainetas rahvameri. Laulis Rahvaülikoolide Seltsi segakoor Tuudur Vettiku juhatusel. Lipud kogu riigis olid pooles vardas, sealhulgas ka Vene saatkonna oma.
Ligikaudu 100 pärja hulgas oli pärgi Soome, Läti jt riikide sõjaväe esindajatelt. Asetades pärja kindral Undi hauale, ütles Vene sõjaväe esindaja Filippov: «Asetan selle pärja sügavas austuses kindrali hauale, kes kangelaslikult täitis oma kohust lõpuni.»
«Issand, päästa meid pimeduse varjudest, mis meie ümber liikumas,» kõlas leinatalitusest osa võtnud rahva palve.

40 aastat teenistust
27. aprillil tähistas Pärnu Eliisabeti kiriku õpetaja kt Johannes Hasselblatt introduktsiooni 40. aastapäeva. Enne jumalateenistust koguneti õpetajamajja, kust liiguti rongkäigus kirikusse. Kirikutornist kostsid pühalikult üle linna pasunakoori helid, kirik oli kaunistatud. Kantslit ehtis värvilistest elektrilampidest moodustatud number 40.
Altari tervituskõne pidas Tallinna Jaani koguduse õpetaja W. Hasselblatt, liturg oli A. Grünberg, jutlustas Pärnu-Jakobi õpetaja H. Nuut. Juubilar ise kõneles põhimõtetest, millest ta oma ametis end juhtida on lasknud. Kirik oli rahvast puupüsti täis.
27. aprillil oli Tallinna raekoja saalis koos Eesti Lauljate Liidu volikogu. Muu hulgas võeti vastu otsus tuntud helilooja ja koorijuhi Konstantin Türnpu mälestuse jäädvustamiseks asutada temanimeline kapital, mille protsentidest taheti hakata välja andma auhinda aasta jooksul valminud parima koorilaulu autorile. Algkapital 1545 kr oli juba olemas.   
Elvas otsustasid sealsed metodistid Suurel Neljapäeval sisse õnnistada oma uue palvesaali, õhtul oli aga Tuletõrje Seltsi saalis kontsert-jumalateenistus laulukoori ja puhkpilliorkestri osavõtul.

Laulude ja näitemänguga
Õpetaja J. Liivi haiguse tõttu oli ülestõusmispühadel Rap­las jutlustamas riigikogu liige õpetaja Raudkepp. I pühal pidas ta jumalateenistust kirikus ja kõneles palvemajas, II pühal oli samuti jumalateenistus kirikus ja seejärel palvetund surnuaia vahimajas.
Kõigist tema kõnedest võis järeldada vajadust teha järelejätmatult tööd jumalariigi kasuks: mitte ainult paluda «Jumal andku», vaid ka «Jumal aidaku».
Kuid ka midagi üpris omapärast kavatseti seekordsetel ülestõusmispühadel ette võtta – etendada mõnes kirikus keskaegset näitemängu-moraliteeti «Iga mees». Noorte Meeste Kristlikus Ühingus kanti see juba ka osaliselt ette, kuid ühtegi kirikusse ei õnnestunud sellega minna. Igal pool otsustas koguduse nõukogu, et «see ei lähe mitte».
Aleksander Nevski peakirikus esinesid Tallinna vene kirikute koorid. Juhatas M. Ponomarjov. Kavas olid esindatud kõik tähtsamad vene kirikulaulude loojad, puudus ainult Tšaikovski. Ettekannetega võis rahule jääda, kuigi vaid bassid suutsid avaldada vajalikku kõlaküllust ja sopranid laulsid kohati veerand tooni kõrgemalt. Häälematerjal oli siiski hea, leidus ka haritud hääli.
Endine Estonia ooperikoori laulja Georg Viinamägi oli end sisse seadnud Berliinis. Enne Tallinnast lahkumist oli ta siin andnud mitu kirikukontserti. Nüüd märkisid teda kiitvalt ära Saksa ajalehed, pidades silmas tema ülesastumisi solistina. Samas juhatas ta Berliinis sealse Kristlike Noorte Meeste Seltsi meeskoori ja orkestrit. Ühtlasi valiti ta Saksamaa Usklikkude Muusikategelaste Ühenduse juhatuse esimeheks.

Händel Viru-Jakobis
Kristlik Karskusliit tähistas 13. aprillil oma 5. aastapäeva. Sel puhul oli Tartu ülikooli kirikus pidulik jumalateenistus. Jutlustas õpetaja A. Tammik, soololauludega kaunistas jumalateenistust Alice Kopli-Wiegand. Pärast jumalateenistust oli karskusliidu saalis kõnekoosolek, mille liidu esimees H. B. Rahamägi avas vaimuliku lauluga. Karskusteemalisest koosolekust jäi kõlama mõte, et kristlane ei tohi öelda: see ei ole minu asi.   
27. aprillil oli Eesti Kristliku Üliõpilasühingu korraldusel Valga linnakirikus kontsert-jumalateenistus. Jutlustas üliõpilane Pähn, muusikat tegid organist Kiris, laulja J. Arike ja viiulisolist Arro.
Viru-Jakobis tegutses juba viiendat aastat 30-liikmeline segakoor V. Raua juhatusel. 1. kevadpühal esines koor kohalikus kirikus, kandes ette «Halleluuja» Händeli oratooriumist «Messias». Orelil saatis Rakvere Õpetajate Seminari muusikaõpetaja Evert Mesiäinen.
Viimasel kevadpühal esines Rakvere luteri kirikus soome orelikunstnik K. E. Lairin. Kaastegev oli bassilaulja V. Murmetsä. Ettekanded olid meisterlikud.
2. aprillil vabastas konsistoorium ametist Käsmu abikiriku köstri Toomas Eintrei emerituuri õigustega tema enda palvel.
Rakvere koguduse täiskogul oli 6. aprillil arutlusel juhatuse ja köstri tüli. Viimane tunnistas, et tema pole olnud eriti valmis suhtlema juhatusega, ja kahetses tekkinud olukorda.

Mati Märtin