Eesti organistid käisid Peterburis eelkäijate jälgedes
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 5. mai 2010 Nr 21 /
Prof Andres Uibo eestvedamisel käisid tema endised ja praegused üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast Peterburi konservatooriumi kutsel seal tutvumis- ja kontserdireisil.
Vana auväärse maja hingus, seinad täis kuulutusi lähenevate kontsertide kohta, kivitrepp läbi nelja korruse. Kiviastmed on lohkus, nii et sammu seades tunned end astuvat jälje sisse.
1862 asutatud Rimski-Korsakovi nimeline konservatoorium Peterburis on olnud paljude maailmas tuntud ja tunnustatud heliloojate ning interpreetide õpetajaks. Ka esimesed eesti professionaalsed muusikud Miina Härma, Rudolf Tobias, Peeter Süda, Artur Kapp said oma hariduse just siit.
Ringkäik Peterburi kontserdimajja uue oreliga tutvuma, muusikariistade muuseum, orelikontsert rahvast puupüsti täis kirikus, ballett Maria teatris – saime näha ja tunda ehtvenelikku külalislahkust ning kultuurilembust.
Ööbimine konservatooriumi ühiselamus äärelinnas ja sealne hommikumeeleolu viljakohvi, alumiiniumlusikate ja pudruga, varajane harjutamine harjutusklassides teisel pool seina on osa sealse muusikaüliõpilase elust.
Professor Uibo oreliõpilaste kontsert oli välja kuulutatud avaliku kontserdina konservatooriumi väikeses, ent suursuguses saalis. Ruumi akustika soosib vilgast kontserdielu ning siin toimuvad ka kooli orkestri proovid. Kuuel esinejal tuli tiheda graafiku tõttu broneeritud nelja harjutustundi omavahel sõbralikult jagada.
Õhtusele kontserdile kogunes paarsada kuulajat. Esitusele tulid Laura Vaikmaa, Anna Humala, Denis Kasparovichi, Gustav-Leo Kiviranna, Jevgenia Limonova ja Tuuliki Jürjo esituses klassikute kõrval ka eesti heliloojate teosed, mis pälvisid kuulajate erilise poolehoiu.
Kolmkümmend aastat tagasi korraldas prof Hugo Lepnurm sarnase kontserdireisi samasse õppeasutusse, üliõpilastena toona kaasas organistid Kristiina Hoidre ja Andres Uibo.
Jälgede leidmine võib olla mõtlemapanev, sest me kõik oleme teelised. Jälgedest olulisem on küllap siiski suund, sest – milleks tee, kui see ei vii pühakotta?
Anna Humal
