Randar Tasmuth – teoloogilise hariduse edendaja

Esmaspäeval, 31. mail sai prof dr Randar Tasmuth 55aastaseks.  
Mees, kes lapseeast usuteaduse instituudi jõulupidusid mäletab, on selle kooli lõpetanud, siin mitmel ametikohal töötanud, viimased neli aastat rektorina.

Kaduma läinud koolidirektor
Sündinud Tallinnas, kuid lapseea Pärnus ja Pärnumaal veetnud. «Isa (René Tasmuth – T. P.) oli Vändra ja Tori, hiljem Pärnu koguduse õpetaja. Kuid eriti on mulle meelde jäänud pikad rongisõidud Pärnust Tallinna.»
Lõpetanud kunstikallakuga Tallinna 46. keskkooli läks Randar Tasmuth pedagoogilisse instituuti joonistamist, joonestamist ja tööõpetust õppima. «Käelise tegevuse oskuse olen vanaisadelt pärinud.» Suunamisega Haimre kooli sattunud noor õpetaja töötas seal kuus aastat, andes oma erialale lisaks ka füüsika ja kehalise kasvatuse tunde. Võib-olla oleks temast saanud tubli koolidirektor.
Kuid sisemine kutse teoloogiat õppima minna kasvas kindlaks sooviks. «Vanad professorid Saag ja Viljari olid veel tööl ja nendega sai sellest ka vesteldud.» Ordinatsiooni järel 1988 tuli vaimulikutöö Kose ja Tuhala koguduses. Usuteaduse instituudi lõpetas 1990. aastal ja on seal töötanud sellest alates.
Piiride avanemise aegu sai välismaale õppima minna. Tasmuth asus Helsingi ülikoolis teoloogialitsentsiaadi kraadi omandama. «See oli raske aeg, kus kogudusetöö ja õppimine tihedalt koos käisid, ka lapsed olid väikesed. Osaliselt teenisin Soomes kogudusi ja instituudis töötasin ka kogu aeg. Kosel sain appi Kaido Petermanni.»
Helsingi ülikoolis tuli UI diplomile lisaks teha aasta jooksul suur hulk eksameid, mille järel anti õigus asuda litsentsiaaditööd tegema. 1998. aastal sai Randar Tasmuthist teoloogialitsentsiaat.
«See oli jälle üks raske aeg. Instituudis olin sisuliselt dekaani ülesannetes, mis hõlmas teaduskonna organiseerimist, majandusasjade ajamist, nii administratiivset tööd kui õpetamist. Kuid sain hakkama ka doktoritööga, mille kaitsesin 2004. aastal.»
Teadustööde teema on ühine. «Hakkasin huvi tundma, kes oli Johannese evangeeliumis see jünger, keda Jeesus armastas. Missugused on evangeeliumi enda sisemised kirjanduslikud andmed ja teisest küljest vanad kiriklikud traditsioonid. 90ndate lõpust on saanud aktuaalseks ka johannesliku ja Tooma traditsiooni omavaheline põimumine. Doktoritöös oli juba põhjalik johanneslikku kirjandust puudutav analüüs.»

Keda Jeesus armastas
«Kõige huvitavam osa on töö lõpus, kus hakkasin selle jüngri, keda Jeesus armastas ja kelle nime kusagil välja ei öelda, esinemisviise iseloomustama ja võrdlema ühe teise nimetu ehk nn Teise jüngriga ja Toomaga, keda samuti on seostatud johannesliku kirjanduse sünniga. Karakteri analüüs evangeeliumis on üks uuemaid meetodeid, mis maailmas levima hakanud. See on kirjanduslike meetodite kaudu akna leidmine evangeeliumide kirjutamisse. Töö oli äärmiselt huvitav, mis oli ka kergendav tegur suure töökoormuse juures,» selgitab Randar Tasmuth.
Instituut areneb järjekindlalt klassikalise ülikooli suunas. «Kogu töö on viimastel aegadel läinud õppekvaliteedi, renomee ja teadustöö tõstmisele ja see on olnud väga edukas,» tõdeb rektor. «Oleme Eestis respekteeritud ja tunnustatud.»  
Randar Tasmuthi meditsiinidoktorist abikaasa Tiina töötab Helsingi ülikooli kliinikumis onkoloogina, poeg Martin läheb Oulu ülikooli arstiks õppima, tütar Maarja lõpetab Helsingis gümnaasiumi.
Elu on kulgenud Soome lahe lõuna- ja põhjakalda vahel, kord kõik seal, kord kõik siin, praegu sõidetakse tihedalt vastastikku. Jaanilaupäeva veedetakse koos Pirita kodu aias.

Tiiu Pikkur