Vajame Piiblit ja pühade pidamist

Paar mõtet, millest võiks olla kirikule kasu ja mis võiks aidata kaasa ristiusu levikule meie maal. Neist esimene seostub Piibli ja Jumala Sõna ustava tarvitamisega. Ma ei arva, et selles osas oleksid asjad väga tõsised – kindlasti on hulgaliselt inimesi nii meie kirikus kui Eestimaa teiste kirikute liikmete seas, kellele on Piibli lugemine igapäevaseks vaimulikuks roaks, aga kahjuks on ka neid, kes Piibli raamatu avavad harva.

Võib-olla siis, kui otsitakse vastust mõnele konkreetsele küsimusele või kui seistakse silmitsi eluraskusega, kuid siiski oleks väga oluline Jumala Sõnaga igapäevane koos olemine. Olgu siis päevad kergemad või raskemad.

Tahan siinkohal tunnustada Eesti Piibliseltsi tegemisi, kelle tegevuse peamiseks ülesandeks on, et Pühakirja sõna võiks meid saata meie elu igal päeval. See on, et Kristus oleks meiega ja meis igal päeval, sest Piibli Sõna ongi luterlikus traditsioonis Kristuse Sõna, Tema arm, abi ja lähedus oma lastele. Seepärast olgu meie palved ja võimalusel ka majanduslik toetus selle olulise töö juures, mida Eesti Piibliselts on meie heaks teinud juba üle kahe aastasaja.

Tahan samuti tunnustada  kogudusi, kus tegeldakse piibliõppega süsteemselt. Äsja rõõmustasime Käsmu piibliringi üle ja tänasime Jumalat töö eest, mis Käsmu koguduses on iganädalaselt toimunud juba kümme aastat. Olgu öeldud, et Käsmus ei ole tegu n-ö klassikalise piiblitunniga, kui õpetaja õpetab ja kogudus kuulab, vaid kõik osalised on Jumala ees ning saavad ühiselt Issanda Sõna osas kaasa rääkida.

Pole kahtlust, et meie kirikus on veel rida teisigi häid näited Piibli ustava tarvitamise kohta koguduses, kuid kasvuruumi on.

Oluline, kui mitte määrav on seegi, et iga koguduseliige, iga kristlane võtaks vähemalt korra päevas Piibli ise kätte. Ja mitte ainult kätte, vaid et me loeksime seda, mõtiskleksime Jumala suure armu üle Kristuses ning võtaksime seda alati ja uuesti vastu. Selleks on meil häid lugemiskordi, mida järgida.

Suureks abiks on  EELK kirikukalender ning meil laialt levinud vennastekoguduse loosungid. Peaksime püüdma kirikuna just selles suunas, et piltlikult öeldes võiks meie ülesanne olla õpetada oma liikmeid iseseisvalt vaimulikult toituma, seda toitu ise leidma ja vastu võtma.

Teine asi, millele peaksime kiriku ja selle liikmetena hakkama tõsisemalt tähelepanu pöörama, on kirikupühad ja nende pühitsemine. Mäletan aastaid oma teenistusaja algusest, kui olid veel täiesti tavalised, n-ö teised pühad – teine jõulupüha, teine nelipüha ning lisaks veel väikemaidki kirikupühi.

Tänane pilt aga on teistsugune, nimetatud teised pühad on vist täiesti olematud ning väiksemate pühade pühitsemine on üsna harv.  Mis mind läinud nädalal tõeliselt murelikuks tegi, oli see, et isegi selline õndsuslooliselt keskse tähendusega püha nagu taevaminemispüha leiab meil vaid tagasihoidlikku tähelepanu. Loomulikult on tänuväärne, kui rühm kogudusi peab seda üheskoos või pühitseme püha järgneval pühapäeval, kuid need on siiski hädalahendused.

Pühadele senisest suurema tähelepanu pööramine on oluline mitmel põhjusel. Esmalt on see meie õndsuslugu, selle meenutamine, selle selgitamine ja õpetamine ning selle eest Jumala tänamine. Kui me ei pühitse taevaminemist, kuidas saaksime uskuda, et meilgi on kodu taevas, või kuidas saaksime sirutuda vastu Jeesuse teistkordsele tulemisele ja lunastuse lõpuleviimisele, kui me ei meenuta Tema taevasse minemist ja ülendamist Isa paremale käele.

Me vajame pühade pidamist Jumala rahva kokku tulemiseks ning osaduse kinnitamiseks nii Issanda kui üksteisega. Vajame pühi, et tänada ja kiita Jumalat. Samuti vajame pühi selleks, et Püha Vaim meid nende pühade kaudu pühitseks ning annaks kosutust meie ihule ja hingamist hingele.

Soovin saabuvasse suvesse kosutavaid hetki koos Piibli Sõnaga, kelleks on meile Kristus ja Tema arm. Samuti soovin õnnistatud pühade pidamist ning kui teine kirikupoolaasta on pühade poolest tagasihoidlikum, siis saame ikkagi tulla igal pühapäeval kirikusse tänama Püha Kolmainu Jumalat Kristuse ülestõusmise ja kõikide Tema armutegude eest meile.

Ove Sander

piiskop