Näituse fookuses on vennastekoguduse käsikirjad
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 11. veebruar 2026 Nr 6 /
Veebruari lõpuni näeb Tartu Ülikooli Philosophicumi trepigaleriis Külli Prillopi koostatud näitust „Minna olle Sinno kirja kätte sannu. Vennastekoguduse käsikirjad 18. ja 19. sajandist“. Näituse autor soovib selle kaudu jagada vennastekoguduse käsikirju lugedes tekkinud vaimustust ning näidata vana kirjakeele võlu.
Eestikeelne raamat on 500aastane, aga esimese eestlaste endi loodud raamatu kohta võib öelda, et see sündis just vennastekoguduses.
Näituse idee sai alguse, kui vana kirjakeele uurijad Külli Prillop ja Anneli Viht avastasid, et mõlemal oli tekkinud soov külastada Herrnhuti linna Saksamaal ja tutvuda sealsete eestikeelsete käsikirjadega. 2024. aastal sai plaan ka teoks tehtud ning trepigaleriis avaneb nüüd võimalus heita pilk ajastusse, mis kujundas eeldused hilisemate eesti haritlaste sünniks.
Vennastekogudus soosis kirjaoskuse omandamist, andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule, tugevdas kogukonnatunnet ning pakkus eneseteostusvõimalusi. 19. sajandi keskpaiku kuulus ligikaudu kümnendik täiskasvanud eestlastest vennastekogudusse.
Selle liikumise mõju ulatus sügavale eesti kultuuri ja vaimsusse. Vennastekoguduse taustaga olid mitmed hilisemad kultuuritegelased, sh rahvusliku ärkamisaja suurkujud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt jt.
Näituse koostas Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop ning nõu andsid Kristi Metste, Ene Paldre, Riina Raudson ja Annika Viht.
Vennastekoguduse kirjavara digiteerimist ja uurimist toetab Eesti Keele Instituudis algatatud ja kultuuriministeeriumi rahastatud projekt KUM-TA56 „Eestlaste teekond euroopaliku kultuuri objektist subjektiks vennastekoguduse kirjavara peeglis“.
Näitust saab Jakobi 2 õppehoone trepigaleriis külastada veebruari lõpuni E–R kl 8–19.45 ja L-P kl 8–17.30 (v.a pühade ajal).
Eesti Kirik
