Sõnaga inimeste juurde

Traditsiooniliselt võtab peapiiskop Andres Põder sinoditest osa koos abikaasa Marje Põderiga. Virumaal oli võõrustajaks praost Avo Kiir.

Nädal tagasi, 15. märtsil kogunes Viru praostkonna sinod korralisele istungjärgule. Seekord saadi kokku Väike-Maarjas.

Vastselt remonditud-valgendatud keskaegne kodakirik võttis vastu ligikaudu 40 inimest, kes kogunesid pidama sinodi avajumalateenistust. Külmavõitu kirikus juhatasid päeva vaimulikku osa peapiiskop Andres Põder ja kohalik õpetaja Ahto Mäe. Peapiiskop peatus oma avakõnes lahkunud president Lennart Meri isikul. Presidendi soovitus hoida jalad kindlalt maas ja pea taevas kõlas peapiiskopi suust ühtaegu nii kinnituse kui hoiatusena, et vaimulik ja argine kuuluvad kokku ega pea välistama teineteist, kuid nad peavad kristlase ja koguduse elus saavutama tasakaalu.

Oluline partner

Armualauaga jumalateenistuse lõppedes tervitas sinodirahvast Väike-Maarja vallavanem Olev Liblikmann. Vallavanema sõnum oli konkreetne: kohalikud omavalitsused näevad kirikute ja koguduste olulisust ning mõistavad nende vajadusi. Nagu mujal, on ka siin muresid, mida lahendada, ent samavõrd rõõmu, kui üheskoos midagi saavutada suudetakse.

Sama teemat arendas Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm sinodi istungjärgu tervitussõnavõtus Väike-Maarja õppekeskuses. «Riigil ja kirikul on samad eesmärgid – muuta paremaks ühiskonda ja inimest. Võib-olla me räägime erinevat keelt ja tihtipeale ehk ka teineteisest mööda, kuid eesmärk on meil üks,» ütles Urmas Tamm.

Probleemidena, kus kirik ja riik koostööd teha saaksid, mainis maavanem hoolekandeasutusi, kus viibivad inimesed satuvad sageli alkoholi küüsi, ning hoolimata majanduskasvust järjest suurenevat vanemliku hoolitsuseta jäänud laste arvu.

Ühistöö aktiviseerimiseks on Lääne-Virumaal kokku kutsutud koguduste ümarlaud, kus maavanema juhtimisel ühiseid probleeme ja lahendusi arutatakse.

Kuhu liikmed jäävad

Praost Avo Kiire ülevaade praostkonna elust möödunud 2005. aastal kõlas küllalt minoorsetes toonides. Muret valmistab arvuliste näitajate vähenemine, eriti liikmeannetajate arvu langus (praostkonnas on kokku 2668 annetajaliiget, langus oli 210 inimest). «Igal aastal peame küsima, kust see piir tuleb, siiani pole seda piiri aga näha. Eriti väikestele kogudustele mõjub see halvasti, sest neile on annetus peamine sissetulek. Seal, kus on kinnisvara, ei ole toimetulek eriline probleem. Enamik praostkonnast aga elab just liikmeannetustest. Mida teha? Minu mõistus on otsas!» kõneles probleemist praost Avo Kiir.

Viimselt ei saa praosti sõnul süüdistada arvuliste näitajate languses koguduse töötegijaid. «Nemad (töötegijad) teevad ikka ühtemoodi tööd ja annavad endast parima. Ilmselt mõjuvad ühiskonna tendentsid ja suundumused. Ka lapsi sünnib vähem ja vanemad pole usklikud, miks siis peaks ristima,» osutas praost. Rõõmustavana tõi Avo Kiir välja pühapäevakooli laste arvu kasvu 39 võrra.

Inimeste sekka

Koguduste ülevaadetest jäi kõlama paranenud olukord Haljalas, kus uue õpetajana on Margit Nirgi elavdanud varjusurmas olnud kogudust. Järgmisena on vaja leida mingi lahendus Rakvere koguduse olukorra parandamiseks, sest areneva maakonnakeskuse kogudus ei tohiks nii kiiresti väheneda.

Peapiiskop Andres Põderi sõnavõttu inspireeris emakeelepäev, mida tähistati 14. märtsil. Peapiiskop osutas vajadusele leida ühine keel muu ühiskonnaga, et evangeeliumi sõnum võiks levida. «Ei saa enam leppida rahvakirikliku mentaliteediga ja istuda kirikutes-kantseleides, lootes, et inimesed tulevad. Tuleb aru anda, et oleme oma ühiskonnas minoriteeti kuuluv kirik ja peame vastavalt tegutsema,» kõneles peapiiskop.

Andres Põder innustas vaimulikke ja kristlasi minema kirikust välja, inimeste sekka ja kõnelema neile arusaadavas keeles. Näitena võiks oreli kõrvale muretseda trummi ja gregoriaani asemel laulda evangeeliumi vahel ka räppides. «On asju, mida me ei saa muuta, kuid teiselt poolt on palju, mida me saame mõjutada,» kõlas peapiiskopi julgustus praostkonna sinodisaadikutele uueks tööperioodiks Virumaa kogudustes.

Millise hinnangu annate alanud sinodite perioodile?

Peapiiskop Andres Põder:
Kuna see oli alles teine sinod (esimene oli Ida-Harjus), mida külastasin, siis on üldistusi veel vara teha. Võrreldes eelmise aastaga on sinodikoosolekud muidugi lihtsamad selle tõttu, et tänavu ei ole korralisi valimisi, nagu see oli aasta tagasi.

Kuna on vastu võetud ja käivitub uus kirikuseadustik, tuleb neil sinoditel ilmselt arutada ülesandeid, mis tulenevad uuest seadustikust (näiteks arengukavade koostamine, koguduste tööpiirkonnad jne). Täpsemat iseloomustust tänavuse aasta eripärale saab anda hiljem.

Tauno Toompuu,
Simuna koguduse diakon