Aastanumber vahetus, hingeharimistöö jätkub

«Uus aasta on käes. Jumal õnnistagu seda meile rohkesti. Uus töö- ja ka muredeaasta on kätte jõudnud. Mured pole vähenenud, vaid suurenenud. Üle maailma on läinud majanduslik kriis, mis jätkub muidugi ka aastal 1931.»
Nii alustas ajaleht Eesti Kirik 80 aastat tagasi 1931. aastat.
Piiskop Jakob Kukk võrdles algavat aastat lõbustuspargis nähtud hirmu ja õuduste majaga: «Päevad käivad kui koridorid risti ja põiki temast läbi. Täis vabisemist ja vankumist on nende olemine. Käigud meie ees on võõrad nagu tundmata maa. Rahvaste ja riikide hääl nendes on täis mürisemist ja ähvardavaid raksatusi.»
Kuid piiskop lisab ka, et ristikogudus ei tohiks murede ees vankuma lüüa – tema jaoks on pimeduse ja hirmu vastu mõjuv abinõu – Jeesus, kelle nimi särab päikesena uue aasta väravas. Sest Jeesus on seesama nii eile, täna kui ka homme.
Nii saadabki Eesti kristlaskond uue aasta hakul palve Püha Vaimu poole, et see teda hoiaks, saadaks ja kannaks. Et tülid, mis kiriku ja koguduste tööd häirivad, lõpeks. Et põhikirja muudatuste arutamine ja konsistooriumi liikmete valimised mööduksid rahus ja armastuses. Et selgineks kiriku ja riigi vahekord ning leitaks mõistlik lahendus võõrandatud kirikumaade ja varanduste tasu küsimuses.
Usuteadlased kogunesid Tartus
Tavapärane töö hingeharimise põllul jätkus ka uuel aastal. 31. jaanuaril oli Tartus koos luterliku kiriku liturgiline komisjon. Vaadati veel kord läbi agenda kavandi armulaua osa. Arutati «Minu süda rõõmustele» ja «Tõesti see on õige ja kohus» ladusamat ja lühendatud kuju. Komisjoni tööst võttis seekord osa ka ülikooli koguduse organist, helilooja Alfred Karafin (Karindi). Otsustati anda läbitöötatud kavand muusikaliseks ja teoloogiliseks läbivaatamiseks erikomisjonidele.
Ülikooli kogudus pidas 4. jaanuaril karskusliidu ruumes selle aasta esimese perekonnaõhtu. Pärast H. B. Rahamägi sissejuhatavat kõnet ja palvet rääkis prof Eisen jõulurahust. Loeti Anna Haava luuletusi, kes ka ise kohal viibis. Õhtu rikkalikust kavast paistsid veel silma Karl August Hermanni tütre Salme Hermanni esitatud klaveripalad. Kaetud oli teelaud. Lõpupalve pidas õpetaja Grünberg teemal «Õndsad on rahunõudjad, sest neid peab Jumala lasteks hüütama».
20.–22. jaanuarini leidis Tartus aset 60 osavõtjaga usuteadlaste konverents. Selle avas piiskop J. Kukk vaimuliku laulu ja palvega. Leinalauludega mälestati eelmisel aastal lahkunud konverentsiliikmeid. Pikema kõnega esines prof Johan Kõpp teemal «Noorsootöö põhimõtted, eriti leeriaegse noorsoo juures». Seoses konverentsiga korraldas Noorsootöö Sekretariaat äratuskoosolekuid kõikidele Tartu keskkooliõpilastele, mida ilmestasid õpilaste endi muusikalised etteasted.
Konverents lõppes Tartu Peetri kirikus aset leidnud keskkooliõpilaste jumalateenistusega, kus jutlustas Jaan Lattik ja muusikalist vaheldust pakkus Tartu õpetajate seminari koor. Kuid ajalehtedest võib leida ka sõnumi, et konverentsi mõjul asutati Tartu kooliõpilaste seas Jumalasalgajate Ühing.
Muusikalist külakosti Saksamaalt
Aastavahetusel oli Tallinnas külas Saksa dirigent ja helilooja Gerhard Keussler. 5. jaanuaril juhatas ta siin oma suurejoonelist jumalaema-ainelist oratooriumi «Ema», mis kirjutatud solistidele, koorile ja orkestrile. Teos jättis üpris ilmaliku mulje, kirjutatud helilooja lemmiku R. Wagneri stiilis. Sopranipartii esitas veenva ilmekuse ja kandva häälega Henny Wolff. Õhtu teine solist oli Alfred Barottau Viinist, kes suutis kuulajat rahuldada selge diktsiooni ja muusikalise deklamatsiooniga.
Maria-koor Riiast täitis oma ülesande korralikult, vahest vaid koori kõlajõud ei vastanud selle arvurikkale tegelaskonnale. Kuigi teos kippus oma esimeses osas paiguti igavaks jääma, oli kogumulje siiski vastuvõetav. Vähemalt arvas nii prof Theodor Lemba. Autor juhatas oma teost peast.
Esietendus Estonias
15. jaanuaril tuli Estonia teatris lavale Halevy ooper «Juuditar». Teos oli kirjutatud 100 aastat tagasi, tegevus toimus aga veelgi varem, XV sajandil, käsitledes tolle aja ühte tähtsamat probleemi – uskude sallimatust. See oli aeg, kui katoliku kirik võitles hussiitide vastu, muidugi oldi sallimatu ka juutide ja nende usu vastu.
Estonia oli teinud ooperi kallal ära suure töö. Lavastas Dmitri Arbenin Venemaalt. Rahelit laulis tugeva dramatismiga Olga Torokoff-Tie­deberg. Ka teised peaosalised olid heas vormis. Karl Ots Elea­serina lõi kõrgeklassilise lavakuju. Kardinal Bernhard (Benno) Hanseni isikus ühendas endas meisterlikult rahu, auväärsuse ja vaimlisuse. Juhatas Raimund Kull ja saal oli publikust tulvil.
29. jaanuaril mängiti «Juuditari» uue koosseisuga. Raheli osas astus üles Helmi Einer, tema isana Arnold Vismann, kardinalina Kaljo Raag, prints Leopoldina Eino Uuli. Selgus, et Eleaser polnud Vismannile sobiv osa, kuigi ta mängis kaasakiskuvalt. Raag ilmutas oma võimsat bassihäält, väljendades ka vajalikku rahu ja vaimuliku isanda väärikust.
Rahuldavalt tegi oma osa Uuli. Muide, kõrvaltegelastena tegid selles etenduses kaasa ka hilisemad tuntud ooperi- ja laulutähed Vootele Veikat ja Artur Rinne. Rõõmustas, et XX sajandil sellist uskude vastandamist enam polnud. Ooperi vaheaegadel publiku suitsetamistoas vestlesid kristlikud blondid kaunitarid päris eelarvamusvabalt rohkel arvul ooperit vaatama tulnud juudi noorhärradega.
Tartu Jaani kirikus oli 14. jaanuaril linna vabastamise aastapäeva puhul kontsert, kus osales kuus luteri ja vene õigeusu koori. Kanti ette vaimulikke laule.
Amblas oli õpetaja H. Hanssoni juhtimisel 6.–13. jaanuarini evangelisatsiooninädal. Väga meeldiv ja praktiline oli, et iga osavõtja laululehe sai, nii võis ühine laul tuletõrje saalis meeliülendavalt kõlada.
Mati Märtin