Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Aastaraamatu fookuses on tööstuspärand

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

MKA_esikaas_Möödunud aasta olulisemaid teemasid kokku võtva muinsuskaitse aastaraamatu keskmes on uue kasutuse saanud mastaapsed tööstushooned.

Tegu on endise Rotermanni viljaelevaatori ja Arsenali kompleksiga Tallinnas. Lisaks tööstuspärandile leiab aastaraamatust ülevaate ka kirikuis tehtud töödest ja leidudest: uue katuse saanud kirikuist, tööde käigust Pöide kirikus, Rõuge kirikus leitud Jeesuse pildist (vt ka Eesti Kirik 16.05.2012), Pöide ja Keila kirikus leitud keskaegsetest seinamaalingutest, Haljala kirikus tehtud uuringuist põranda vahetusel, Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud mälestiste päästmisest.
Rubriigis „Uuringud ja leiud“ kirjutab Tiina-Mall Kreem eelmisel aastal alanud suurest projektist, mis kestab 2020. aastani. Nimelt on tegu puunikerdaja Christian Ackermanni tööde uurimisega Eestimaa kirikuis, millega tehti algust Tallinna toomkirikus.
Arhitektuuri teemal saab lugeda Suuremõisa ja Vääna mõisa katsumusterohkest restaureerimisest, ülevaadet Pärnu kuurordi uuest arhitektuurist, Tartu kesklinna üldplaneeringu lugu, Patarei merekindluse olevikust. Põnevad käsitlused on ka kunsti ja arheoloogia teemal: raidkivimuuseumi loomine, mõisate kunstikogude saatus, nanolubi ja munakiviteede ehitamise kadunud kunst, rohked arheoloogia- ja maalinguleiud, tehtud uuringud jpm.
Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul ei ole muinsuskaitse aastaraamat pelgalt ülevaade eeskujulikult restaureeritud hoonete edulugudest: „Siin on ausalt kirja pandud pikad protsessid koos oma võlude ja valudega, eesmärgiga neist õppida.“
Raamatu toimetaja on Reesi Sild ja kujundaja Tuuli Aule. Raamat on müügil raamatupoodides ning muinsuskaitseameti raamatukogus. Aastaraamat ilmub sel aastal juba kolmeteistkümnendat korda.
Eesti Kirik