Ambient-muusika nõuab süvenemist, aga pakub lõõgastust

Vaimulikest ametivennad  Tarmo Linnas ja Meelis-Lauri Erikson jagavad esmakordselt ühist lava, kui astuvad Jaani kirikus üles paljudele tundmatu muusikastiili, ambient-muusika kontserdiga.

Mõiste ambient-muusika  tähendust avava ja kirikupäeval kõlavat kontserti tutvustava intervjuu annab kirikulehele vanglateenistuse peakaplan Tarmo Linnas.

Mida tähendab  ambient-muusika  ja kas on õige elektrooniline muusika või elektronmuusika?

Elektronmuusika ja elektrooniline muusika on sünonüümid, aga kasutatakse teist varianti. Elektronmuusikas on ühinenud inimloomingu kunstilis-esteetiline ja loodusteaduslik (füüsika ja elektrotehnika) külg.

Ambient on 1970. aastatel Euroopas sündinud elektronmuusika stiil, mis keskendub helide kõlavärvingutele, et luua kuulajat ümbritsev ja haarav atmosfääriline ruum.

Palun tutvusta muusikat, mida kuulajatele pakud.

Olen inspiratsiooni ammutanud Berliini koolkonna elektroonilisest ambient-muusikastiilist, mida iseloomustavad voogavad, heljuvad meloodilised partiid koos lühikeste korduvate nootide jadadega, mis lisab muusikale rütmilise elemendi.

Oma loomingus kasutan enamjaolt enda poolt disainitud helisid ning minu loomingulise protsessi juures hõlmabki helide ehk sound‘ide loomine olulise osa. Kasutatavad helid olen ise enda peal ära testinud. Mulle need mõjuvad ja loodan, et teistele kuulajatele ka.

Musitseerite Kadrina õpetajaga kahasse. Kuidas jagate lava?

Oleme olnud Meelis-Lauriga teadlikud teineteise muusikalistest tegemistest, aga ei ole kordagi varem ühist lava jaganud. Kuna meil kummalgi on terviklik muusikaline programm, mida on küllaltki raske üksikuteks lõikudeks jagada, siis esitame oma programmid eraldi tervikutena. Alustab Meelis-Lauri ja mina jään kontserti lõpetama.

Kuulutus lubab meditatsioonilist muusikat, mis on teraapiliselt tasakaalustatud ja lõõgastust soodustav. Keda ootate kontserdile?

Ambient-muusika on oma olemuselt mõtisklev ja meditatiivset seisundit esile kutsuv. Selle kõlad ja harmooniad, helisagedused ning psühhoakustilised efektid kujundavad koosmõjus ka lisaks kuulaja vaimu ja keha korrastava ja tervendava atmosfääri.

Viljandi Jaani kiriku kontserdile ootame muidugi kõiki inimesi, aga eeskätt võib kontsert huvi pakkuda neile, kes tahavad muusikat süvenenult kuulata, mitte pelgalt tarbida.

Muusika on sinu elus vist alati olnud, aga millal ja miks jõudsid elektronmuusika juurde?

Muusikat olen ma andumusega kuulanud väga varasest noorusest. Muusikalist tegevust alustasin aga Tartu esimeses punkgrupis Punktiir, hiljem panin aluse skandaalsele kooslusele Onu Bella ja Öörahu ning seejärel olen kaasa teinud veel mitmetes muusikalistes ühendustes nagu Streptococcus Pyogenes (Punklaulupidu 2009, 2011) jne.

Elektroonilised helid on mind kogu aeg lummanud. Sven Grünberg on öelnud, et süntesaatori leiutamine laiendas helide kõlavärvinguid tuhandekordselt. Elektroonilise muusika viljelemisele pühendusin teatrimuusikat luues ja kaasa lüües ambient-muusika grupis United Doorbells Orchestra.

Alguses kasutasin muusika loomiseks arvutit, ent loobusin sellest ja tänaseks kasutan selleks väga erinevaid live-elektroonika seadmeid ja basskitarri.

Milliste väidetega tõrjuda arvamust, mis seob sakraalse muusika vaid akustiliste instrumentide ja vokaaliga? Miks sobib ka ambient-muusika kirikusse?

Kirikus ei ole muusikainstrumentide kasutamine kanooniliselt kuidagi määratletud või piiratud. Teiseks saab traditsioonilise kirikumuusikaga harjunud publik osa uut tüüpi muusikalisest kogemusest, mis on sündinud traditsiooni ja kaasaegse muusika harmoonilisest kooslusest, ja avastab enda jaoks uusi helimaailmu.

Eesti Kirik