Andes au kaitsjatele

Jüripäeva jumalateenistusel Tori sõjameeste mälestuskirikus mälestatakse tänasel veteranipäeval kõiki neid, kes on oma elu andnud Eesti eest.

«Me ei unusta kunagi oma langenud võitluskaaslasi ja nende lähedasi,» rõhutab Eesti Kirikule antud usutluses nooremveebel Rasmus Penno (27), kes kuulub teist aastat toimuva üle-eestilise teemapäeva korraldajate ringi.
Tegemist on uue loodud traditsiooniga, mille eesmärgiks on väärtustada veterane ja nende lähedasi. Veteranide toetuseks mõeldud üritused algasid juba nädal tagasi. Näiteks sai Kaitseliidu malevates ja Selveri kauplustes üle Eesti kahe euro eest osta sinilille rinnamärke, müügist saadud tulu läheb kõnniabiseadme ostmiseks.
Just kiriklikku osa, jumalateenistust Tori kirikus, hindab kaitseväelasest veteran ise päeva sisutihedas programmis eriti kõrgelt: «Kokku saades süütame kirikus küünlad ja meenutame neid tublisid mehi ja naisi, kes on andnud oma elu Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest.»
Kirikumüüride varjus mõeldakse Eesti kaitseväelaste panusele riikliku julgeoleku tagamisel. Eesti iseseisvus ei püsi iseenesest. Et seda tuleb hoida, teab iga sõdur, kes välismissioonile minnes on valmis võtma riski, tuues ohvriks oma tervise, isegi elu. Veteranipäeval on ühiskonnal võimalik anda tagasiside: me hindame ja väärtustame seda panust. «Veterani tunnustamine on suurim asi, mida rahvas saab teha,» rõhutab Penno, lisades: «Veteranid on selle ära teeninud.» Ta on rõõmus viimaste aastate arengust: «Teatakse, kes on veteran, ja tähtsustatakse tema panust Eesti turvalisusse.»

Püha Jüri kaitse all
Igal inimesel on vaja õnne, et olla hoitud, terve ja õnnelik. Saati siis sõduril, kes on läkitatud konfliktipiirkonda rahu kaitsma. Püha Jüri, kelle auks tänane päev jüripäeva nime kannab, on tuntud sõjameeste kaitsepühakuna, kelle kaitsele on sõdur lootnud.
Olukorda välismissioonil tunneb nooremveebel Penno oma kogemuste põhjal. «Ka nädalavahetustel pole seal puhkeaega ja valves peab olema 24 tundi nädala ringi,» selgitab ta. «Muidugi võib selline kõrge ohutasemega elu tekitada stressi,» nendib Penno. Pinget aitab siis maandada sõjaväevaimulik: «Saab pöörduda üksuse kaplani kui usaldus­isiku poole, kes on kokku puutunud raskete juhtumitega ning oskab sellisel puhul nõu anda ja tuge pakkuda.»
Kaplan aitab sõduril hoida moraali, mis on olulisim tagatis missioonilt tavaellu naasmiseks. Eriti siis, kui saadakse kehalisi vigastusi.
Rasmus Penno toetub üldistustes isiklikule loole. Ta sai haavata Afganistanis 2008. aasta märtsis, kui astus patrulli käigus lõhkekehale. Kaotanud mõlemad jalad, suutis mees pärast Suurbritannia arstide juhendamisel läbi viidud ravi tõusta «jalule».

Jalutuna jalul
«Ratastooli ma istuma ei jää,» oli Rasmus Penno esimesi mõtteid, kui ta pärast õnnetust narkoosist toibudes oma olukorra tõsidust mõistis. Veel haigevoodis otsustas ta: «Maksku mis maksab, aga jalad pean alla saama.»
Usku endasse ja oma eesmärgi võimalikkusesse aitasid hoida kaasvõitlejad, meedikud ja pere. «See aitas hoida tahtejõudu edasiliikumiseks,» tunnistab mees nüüd aastaid hiljem. Eesti riigi garantii, et amet ja palk jääb tagatuks, oli samuti oluline ning lubas vigastatud sõjamehel koondada oma tahe ja jõud taastusravile. Pingutused kandsid vilja. Ise veteranina on Rasmus Penno nüüd Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse liikmena ning veteranipäeva organiseerijana aktiivselt hea seismas, et veteranid paistaksid ühiskonnas silma.

Tasuta lõunad
«Tasuta lõunaid pole olemas,» avaldab Rasmus Penno oma isikliku veendumuse küsimuses, kas ja miks on õigustatud saata Eesti sõdureid eluohtlikesse kriisipiirkondadesse. «Selleks, et midagi saada, peab ka vastu andma,» toonitab Penno, kinnitades, et NATO hindab kõrgelt Eesti kaitsejõudude panust. «Meie liitlased on valmis appi tulema, kui me neid vajama peaksime,» on nooremveebel Penno kindel. Ja seda kindlust vajab Eesti rahvas praegu rohkem kui varem.
Liina Raudvassar

Sinilille märk
Veteranide toetussümbol
Valmistanud erivajadustega inimesed üle Eesti
Kaks nädalat müüakse Kaitseliidus ja Selveri kauplustes
Müügist kogutud raha annetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule kõnniabiseadme ostuks