Andres Tauli Eestile elatud elu: Kanadas ja Eestis

Andres Tauli 102aastane isa Jaak Taul oli Londonis lahkunud igavikku 53 päeva enne seda, kui tema poeg Toronto Vana-Andrese kirikus 10. juunil 2007 E.E.L.K peapiiskopiks pühitseti. 

Pidulikust jumalateenistusest võttis osa ka peapiiskop Andres Põder, kes koos teiste vaimulikega viis läbi pühitsemistalituse. Kulus vaid kolm aastat, kui kahe peapiiskopi, kahe Andrese eestvõttel ühinesid Välis-Eesti ja Kodu-Eesti kirik ühtseks EELK-ks. 

Eestlaste koguduste ühinemine

2010. aastal kirjutati 13. novembril Tallinnas ja 28. novembril Torontos alla ühinemise hea tahte leping ehk EELK ja E.E.L.K. vahel nähtava ühtsuse kokkulepe kahe toonase peapiiskopi, Andres Põderi ja Andres Tauli poolt. 

Pärast II maailmasõda loodi paigus, kus tekkisid suuremad pagulusse jõudnud eestlaste kogukonnad, oma kogudus, hakati ehitama ka kirikuid ja kogudusemaju. Väliseestlaste luterlik kirik toimis eraldi kirikuna oma peapiiskopi juhtimisel. Andres Taul aga oli E.E.L.K. peapiiskop, kes ütles: „Näen ette üht ülemaailmset eesti kirikut, mis ulatuks Ameerikast ja Kanadast Austraaliasse.“ Ta tegi peapiiskopina palju tööd kodu- ja välismaal asuvate kirikuosade ühtsuse taastamiseks. Pärast kahe eestlaste kiriku ühinemist 2010. a moodustus Kanadas, Ameerikas, Austraalias ning Põhja- ja Kesk-Euroopas tegutsevaid eesti kogudusi ühendav EELK Välis-Eesti piiskopkond 

2016. aastal sai Andres Taul 80aastaseks ja oma kirjas peapiiskop Urmas Viilmale kirjutas ta: „Soovin pikast ja õnnistusrikkast kirikutööst eestlaste vaimulikul teenimisel jääda väljateenitud puhkusele ning annan EELK Välis-Eesti piiskopkonna juhtimise ja Toronto konsistooriumi presidendi ülesanded üle EELK peapiiskop Urmas Viilmale.“

EELK kirikukogu otsusega 25. aprillil 2017 võeti EELKsse vastu Rootsis asuvad kuus diasporaakogudust ning moodustatakse Rootsi praostkond.

EELK kirikukogu otsusega 29. novembril 2017 võeti EELKsse vastu 14 Välis-Eesti piiskopkonda kuulunud diasporaakogudust USAst, Kanadast, Austraaliast, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja Saksamaalt. Samal kirikukogul moodustati Põhja-Ameerika praostkond, millesse kuuluvad USAs ja Kanadas asuvad diasporaakogudused.

Tartu ülikool südames

Andres Tauli 80. sünnipäeva eel 2016. aastal sain temalt kirja, kus ta meenutab rõõmsaid sündmusi, mis meelde jäänud. Ta nendib, et neid on olnud rohkesti, aga toob kirjas esile kiriku laulu- ja palveraamatu toimetamise, Tartu ülikooli koguduse asutamise ja loengud ülikooli taasavatud usuteaduskonnas ning „1970 kohtasin esimest korda Eneri Laasit(hilisem abikaasa – toim.) Metsaülikoolis Kotkajärvel“. 

Andres Taul tunnistas, et väliseesti koguduste suurim tugi on olnud Kodu-Eesti. „Peaaegu kõik esimese ja teise põlve inimesed on Eestis käinud.“ Temalgi on oma mälestused mäletada, aga ka isalt kuuldud eluseigad. „Jaak Taul oli kohtunud Genfis LML peakontoris kolme Nõukogude aegse peapiiskopiga: Kiivit sen, Hark ja Toomingas. Ta käis nendega türgi saunas, et Nõukogude saatjatest lahti saada. Nii oli minul hea tagatis kodust, enne kui kohtasin 1988 peapiiskop Kuno Pajulat, Ivar-Jaak Salumäed ja Tiit Salumäed, kes mind Haapsalusse jutlustama kutsus. Pilt oli enam kui selge – EELK oli Nõukogude aja üle elanud.“

Toronto Peetri koguduse aastakirjas ELU / The Herald (detsember 1995) kirjutab Andres Taul saateks: „Koguduse õpetaja viibis esimese poole käesolevast aastast Eestis. Ta oli kutsutud Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi poolt süstemaatilise teoloogia külalislektoriks ja samaaegselt ka Tartu Ülikooli kaplaniks. Kaplani ülesandena tuli tal korraldada ja pidada TÜ-s jumalateenistusi, millise tegevuse juures sündiski mõte ja soov taastada kunagine Tartu Ülikooli Kogudus.“ 

Dr Andres Tauli kutsujaks oli dr Kalle Kasemaa, kelle poolt oli korraldatud neli loengut. „Järjepidevus oli see tähtis sõna. Viimased loengud enne sulgemist oli pidanud dr Jaak Taul,“ kirjutab Andres Taul, kes pidas ka 1991. aastal teaduskonna avaloengu.

Eespool nimetatud Peetri koguduse aastakirjas on avaldatud ka dokumendid, mis annavad ülevaate 19. sajandist oma kirikut omanud Tartu ülikooli koguduse ajaloost, sh likvideerimisest ja taasasutamisest. 

Professor Theodosius Harnack pidas 25. märtsil 1847 esimese akadeemilise jumalateenistuse. Kogudus asutati 2. detsembril 1855, jumalateenistusi peeti alguses teistes Tartu kirikutes. Ülikooli kirik peahoone taga sai valmis ja pühitseti 12. veebruaril 1860. aastal. Eestikeelse ülikooli loomise järel peeti esimene eestikeelne jumalateenistus TÜ kirikus 6. veebruaril 1921. aastal ja selle pidas prof H. B. Rahamägi. 

Silt maja uksel

Toronto Peetri koguduse aastakirjas (1995) kirjutas Andres Taul lõbusas võtmes loo Tartu Roosi tn 1 majast. Ühepere-

elamu ostis prof dr Egon Brinkschmidt, kes samuti oli ülikooli usuteaduskonna külalisõppejõud, ning lasi selle ümber ehitada teoloogiatudengite ühiskoduks. Kingiks saadud majas kees 1990ndatel tõeline üliõpilaselu, aga tehti usinasti tõsist tööd. 

„Siin sai oma alguse ka mõte taastada TÜ Kogudus. Siin peeti uue TÜ Koguduse esimene juhatuse koosolek. Sellele järgnes pidulik õhtusöök. Pidulik siinjuures tähendab, et pannkookide juurde pakuti moosi kah!“ kirjutab Andres Taul.

Majas oli ka üks tuba külalistele peatumiseks. Seal oli ka Andres Tauli peatuspaik ja kui ta naasis Kanadasse, asetasid tudengid uksele sildi „Siin elas, õppis, töötas, sõi, jõi ja puhkas esimene okupatsioonijärgse ülikooli kaplan Andres Taul“.

1998. aastal on EELK konsistooriumi otsusega Tartu Ülikooli Teoloogia Fondilt kinkena võetud vastu EELK varasse elamu asukohaga Tartu linn, Roosi tn 1. Täna on hoone kasutaja Tartu luterliku Peetri kooli lasteaed. Kooli direktor Tarvo Siilaberg täpsustas, et maja on 2013. aasta augustist olnud TLPK lasteaiamaja. „Kinnistu kuulub EELK konsistooriumile, kes on volitanud Tartu praostkonda sellega seotud asjaajamiseks. 2013. aastal ehitasime maja ümber ja hoone sai uue kasutusloa. Järgmisel aastal ostsime naabermaja Punga 2, mis ehitati samuti ümber lasteaiamajaks. Mõlema kinnistu territooriumi ühendamisega on Tartu kesklinna veerde loodud kodune ja ainulaadne lasteaiakompleks, kus on neli rühma (72 last).“

1995. aastal taastati kogudus

1948. aasta 12. märtsil on Tartu linna täitevkomitee komisjon koostanud akti, millega likvideeritakse „Tartu Ülikooli“ nimeline usuühing ja tehti ettepanek varade edasise saatuse kohta. „Senini usuühingu kasutada olnud hoone uksed lukustati ja pitseeriti ning võtmed anti sm Olenina kätte,“ sisaldub aktis tegevuse kirjeldus. Tartu ülikooli kirikus oli hilisemal ajal humanitaarraamatukogu (seminarka) kuni 2005. aastani, praegu näitab seal 2012. aastast filme Tartu Elektriteater (Jakobi tn 1).

9. aprillil 1995 oli peapiiskop Jaan Kiivit introdutseerinud Andres Tauli Tartu ülikooli esimeseks kaplaniks, kes hakkas pidama regulaarseid jumalateenistusi ülikooli ajaloomuuseumi rõdusaalis Toomel. Pühapäeval, 1. oktoobril 1995 kell 10 kogunes Toomele ülikooli ajaloomuuseumi rõdusaali 44 inimest, enamasti toonased usuteaduskonna üliõpilased ja õppejõud ning oli ka endisi koguduseliikmeid. Tund aega kestnud koosolekut juhatas assessor Joel Luhamets, abijuhataja oli Andres Taul, protokollis Mare Mägi (Palgi). Protokollile on alla kirjutanud Lagle Heinla, Urmas Petti ja Heino Nurk. Otsustati taastada EELK põhikirja alusel tegutsev Tartu ülikooli kogudus ning paluda EELK konsistooriumi võtta kogudus vastu EELKsse. 

Peapiiskop Jaan Kiiviti allkirja kandnud EELK konsistooriumi otsus 6. novembrist 1995. a kinnitab, et ülikooli kogudus on vastu võetud EELKsse ja koguduse juhtorganite valimised tuleb läbi viia 1. aprilliks 1996. 1996. aastal valiti korraliseks õpetajaks usuteaduskonna sõjajärgse esimese lennu vilistlane Allan Taruste,kelle lahkumise järel Austraaliasse 1999 jätkas koguduse teenimist Urmas Petti (1965–2016). 

Tartu ülikool promoveeris Andres Tauli 1. detsembril 2009. a tema teenete eest eestluse ja emakeele säilitamise eest eksiilis ülikooli audoktoriks.

27. aprillil 2014. a saatis kogudus Toronto Peetri kirikust pensionile oma kauaaegse hingekarjase Andres Tauli, kes teenis kogudust kokku 31 aastat ning oli koguduseliikmetele saatjaks läbi erinevate elu rõõmude ja kurbuste. Selle aja jooksul jõudis ta ristida ja konfirmeerida vähemalt kahe põlvkonna lapsed ja noored ning jagas lohutust sadadel matusetalitustel. 

Andres Taul suri oma kodus Kanadas 23. aprillil 2018. aastal. Matusetalitus toimus 26. mail Toronto Peetri kirikus. Tema kremeeritud põrm sängitati 7. augustil Tallinna Metsakalmistule.

Sirje Semm

Andres Taul 

Sündinud 11.08.1936 Tartus

Isa Jaak Taul (1905–2007)

1944. a põgenes pere Saksamaale, 1947. a alates elas pere Inglismaal

Sai teoloogia bakalaureuse- (1960) ja magistrikraadi (1964) Oxfordi ülikoolist; doktorikraadi (1996) Concordia luterlikust seminarist.

Ordineeritud 1961 Stockholmis, piiskopiordinatsioon 2007

Teeninud kogudusi Inglismaal, USAs ja Kanadas

Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi

Surnud 23.04.2018

Pildigalerii: