Annan kogu oma loomingu Jumala juhtida
/ Autor: Anu Bachmann / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number: 25. detsember 2024 Nr 48 digileht /
Elna Kaasiku näituse „Risti vägi“ avamise päevast täpselt aasta jagu tagasi, 11. detsembril 2023, helistas konsistooriumi kuraator Erkki Juhandi tekstiilikunstnik Elna Kaasikule, et paluda tal luua tulevastele piiskoppidele stoolad ja mantlid.
Tänaseks on ring omal moel täis saanud – piiskopirüüde tegemine on sidunud tervikuks kunstnikule juba ammu omaseks saanud käekirja, kangastunud kunstina ning juhatanud salamisi uute töödeni. Kunstniku sõnul on see protsess olnud kantud kellegi kõrgema poolt.
Oma kodutalus näituse sünnist mõtiskledes räägib Elna Kaasik: „Minus on alati olnud juurte ja väe küsimus. Risti motiiv selle sees lähtub mu vaatest elule – on vertikaalne liikumine ehk lõpmatuse liikumine ja teistpidi on horisontaalne liikumine, see, mida me reaalselt näeme, silmapiir, metsad, loodus. See ongi rist.
Tööd tehes keskendusin, läksin aina sügavamale selle sisse ja tekkis tunne, et sellele ristile, mida loon, tuleb vägi sisse.
Risti kujund on minu loomingus kogu aeg olnud kesksel kohal ja seda kõigi minu elu jooksul loodud kangastega – igal pool ongi ristid. Sellepärast tõin näitusele ka ühe oma esimestest töödest – „Pilved“, see on 1990. aastast. Samuti „Lumi“ (1995). Lisaks on siin fooniks veel varasemal loomeperioodil tehtud tekstiilid, millel ka on ristid. See on juhus, kuid samas see juhus on komponeeritud. Komponeeritud juhus ja rist koos loovad minu jaoks tõelise pingestatuse."
Palun kirjeldage loomeprotsessi ja näituse sünni idee kulgu.
Elna Kaasik: Kui hakkasin tegelema piiskoppide ametirüüdega, oli mul vaja risti kontseptsioon iseenda jaoks täiesti uuesti lahti mõtestada. Tööd tehes keskendusin, läksin aina sügavamale selle sisse ja tekkis tunne, et sellele ristile, mida loon, tuleb vägi sisse.
Ma tegin piiskoppide rüüd valmis ja kohe vahetult pärast seda kudusin ühe ametirõivastele tehtud kilbist koopia. Lihtsalt selleks, et see jääks mulle näidisena alles. Ma teen väga paljudest töödest dublikaadid, sest mul on tehniliselt väga keerukad tööd, millimeetri ja iga koe täpsusega.
Tegin iseendale ühe kilbi, aga tegin tunnelitega, et saaksin selle üles riputada ja vaadelda. Ja nii kui see valmis sai, sain aru, et nüüd on tegemist juba kunstiga. Tellitud töö, nii-öelda tarbekunst muutus minu jaoks äkki päris kunstiks.
Ja lõpuks ma tundsin seda tunnet, mida tähendab, kui lähen nii risti sisse, et ma tõesti enam mitte midagi muud ei näegi, näengi ainult seda risti. Nii sisse, et ma tundsin nagu mingit kirgastumist.
