Äreva 1940. aasta jaanuarikuu sündmusi

Alanud oli uus, 1940. aasta. Meeleolu kogu maailmas oli ärev. Sõjategevus laienes.

Eesti oli okupeeriti Punaarmee poolt. 17. juunil astus Jüri Uluotsa valitsus tagasi. Päev varem, 16. juunil oli piiskop Johan Kõpp pühitsenud Rakvere Pauluse kiriku.

21. juunil seati NSV Liidu näpunäidete järgi ametisse Johannes Varese valitsus. Juulis viidi kiirkorras läbi nn parlamendivalimised. 27. juunil algas seltside ja ühingute likvideerimine. 6. augustil inkorporeeriti Eesti liiduvabariigina NSV Liitu. 1940. a sügisel tuli käibele NSV Liidu rubla. Olgu see etteruttavalt öeldud taustaks pöördelise aasta mõistmisel.

Piiskop Kõpu pöördumine

Jaanuaris tegi pöördumise äsja ametisse asunud luterliku kiriku piiskop Johan Kõpp: „Seisame jälle aasta alguses. Püüame vaadata tulevikku – kõikjal pimedus … Rahvaste elu ja saatus on praegu nõnda läbi põimitud paljude ühendavate niitidega, et ühel pool üleskerkinud raskused ulatuvad varsti teisalegi, haarates iga üksikut rahva liigetki. Ja nõnda – ärgem petkem iseendid arvamises, et meie, kes meie, tänu Jumalale, möödunud aasta oleme võinud mööda saata rahus ja nõnda, et meil on jätkunud igapäevast leiba, tohime uuele aastale vastu minna muretult.“

Piiskop manitses lootma Kristusele, kes on valguse allikas, öeldes pühakirja sõnadega: „Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks.“

Ärevat rahvusvahelist olukorda oli tunda ka kirikuelus. Nii toimusid adventpalvelas (Telliskivi 56) kõnekoosolekud teemadel „Tuhandeaastane rahuriik“, „Hukkumatu rahuriik“ ja „Piibli prohvetlikud kuulutused“. 

Aastavahetus möödus siiski rõõmsas pidumeeleolus. Vana aasta viimased tunnid veedeti enamasti kirikus. Tavapärasest elavamad olid pärastlõunased jumalateenistused, mistõttu mõnes kirikus tekkis ruumipuudus. Rohket külastamist leidsid ka surnuaiad, mis särasid küünlatuledes.

Aasta alguse pühad

Toomkogudus sai mahti korraldada jõulupuu koosviibimine alles kolmekuningapäeval, see leidis aset Wismari tänava algkooli ruumes. Õpetaja Täheväli kõneles eelmistest südamesse minevatest jõuludest, õpetaja Ederma ülemaailmsest noorte konverentsist Amsterdamis. Õhtust võttis osa palju koguduseliikmete lapsi, kellele jõuluvana tõi rohkesti kingitusi.

Tallinna Kaarli kogudus pidas kolmekuningapäeval hoopis misjonipüha, jutlustajaks õpetaja P. Koppel. 

Narvas pühitseti 6. jaanuaril traditsioonilist jordanipäeva, mispuhul vene peakirikus oli suurem jumalateenistus. Jordani kohaks oli võetud Narva jõgi sadamasilla lähedal, kuhu kogunes mitu tuhat pealtvaatajat hoolimata sellest, et külma oli 20 kraadi.

Tartu Peetri kogudus polnud unustanud neli aastat tagasi lahkunud õpetajat praost Gustav Rutopõldu. Sel aastal peeti tema surmapäeval 7. jaanuaril mälestus-jumalateenistus. Annetused läksid mälestusmärgi püstitamise heaks. Juba oli koos 500 kr.

9. jaanuaril oli Tapal Järva praostkonna sinod, kus peale referaatide valiti uus praost Saksamaale läinud Pärli asemele. Selleks sai August Pähn.

12. jaanuaril tähistas Püha Vaimu kogudus oma 63. aastapäeva. Laulis koor ja jutlustas T. Tallmeister.

Helilooja Aleksander Läte sai 80aastaseks. 14. jaanuaril tähistati seda kontsert-aktusega Estonia kontserdisaalis. Vanameistri sünnipäevale elas kaasa kogu Eesti. Muude austusavalduste hulgas valiti Läte Nõo valla aukodanikuks, kus ta pikemat aega teenis koguduse köster-organistina.

Valiti uus konsistoorium

Eesti kirikuelus oli tähtsaim sündmus VII erakorralise kirikukogu kokkutulek 16. jaanuaril Tallinnas. Avajumalateenistusel toomkirikus jutlustas piiskop J. Kõpp, kes oma kolmveerandtunnises kõnes käsitles ajanähteid. Muusikat pakkusid sellel jumalateenistusel toomkiriku segakoor ja solist Helmi Betlem, tuues vaimulikku soojust ja valgust kirikukogu algavale tööle. Kohal oli 43 hääleõiguslikku liiget. 

Valiti uus konsistoorium: president – piiskop Johan Kõpp, abipresident – Eesti Panga direktor Kristjan Kaarna, Tallinna Kaarli õpetaja Aleksander Kapp, Valga praost Johannes Oskar Lauri, Viljandi praost Johannes Uustal, Rapla õpetaja Joosep Liiv, Tallinna abipraost Paul Voldemar Kuusik, Tallinna Jaani õpetaja Aleksander Täheväli, Nõmme Rahu kiriku õpetaja Anton Eilart, advokaat Elmar Anderson ja Pikalaenu Panga direktor Viktor Kargaja. 

Põlvas toimusid 5.–7. jaanuarini Noorte Meeste Kristlike Ühingute ja Kristlike Noorte Naise Ühingute Liitude korraldatud Lõuna-Eesti kristlike noorsootegelaste talipäevad. 

Kihelkonna lastetöö päevad algasid 18. jaanuaril vaimuliku laulu ja õpetaja A. Jannau avakõnega, osavõtjaiks peamiselt vanemad inimesed. Kõik esinejad toonitasid kiriku tähtsust kasvatuslikus töös noorte, eriti laste suhtes.  

Tavapärased pühapäevad

Rohkesti tegemist oli pastoritel ja kirikumuusikutel igal pühapäeval. Kusjuures nii mõnigi kord püüti pakkuda midagi uudset, mis uudishimu tekitas ja rahva kokku tõi.

21. jaanuaril sai Lüganuse oma esimese eesti soost kirikuõpetaja. Kogudus oli rajatud 13. sajandil ja sealt alates olid siin teeninud ainult saksa soost pastorid. Nüüd aga oli õpetaja Hörschelmann Saksamaale läinud ja tema asemele valiti puhastverd eestlane Martin Ots.

Ka Paide Püha Risti koguduses olid õpetaja valimised. Lahkunud praosti G. Pärli asemele sai Maks Saar. Tema poolt anti 190 häält, vastu oli üheksa.

Petseri Noorte Meeste Kristlik Ühing tähistas 21. jaanuaril oma 10. aastapäeva. Noori mehi oli ühingus 50, poisse 100. Viimasel suvel oli osa võetud Koitjärve suvekoolist ja Karula suvepäevadest ning Valga noortejuhtide kursustest.

Tartu Peetri kiriku 1. pihtkonna meeskoor sai 10aastaseks, mida tähistati suurejooneliselt 28. jaanuaril rahvarohke kontsert-jumalateenistusega. Koori juhatas Valdur Hirvesoo, oreli olid enda hoolde võtnud Leo Virkhaus ja Jaak Karis, laulusolist oli Rudolf Alari. Esinemine näitas, et tööd oli tehtud kõvasti. 10 aasta jooksul oli vaimulikke esinemisi 219, ilmalikke 83, laule oli õpitud 217.

Usuteadlaste konverents Tartus

Pastor B. Aareandi oli asunud propageerima eesti rahvusteoloogiat ja rahvausku. 28. jaanuaril esines ta Tartu kinos Apollo kõnega „Kas kirikuusk või rahvausk“. Väljaastumise ajendiks oli kiriku juhtorganite väidetav uuendustevaenulikkus, mis andnud põhjust otse rahva poole pöördumiseks. Inimese rahvusliku hoiaku juurde kuuluvat ka rahvuslik usk, sellepärast tulevat tagasi pöörduda rahvapärase usutüübi juurde. Võttes omaks esiisade usulisi põhitõdesid, võib jõuda lõpuks Jeesuse ideede maailma. Nii väitis esineja. Ja kinosaal oli rahvast peaaegu täis.

Kuu lõppu langes usuteadlaste tavapärane konverents. Kokku tuldi 30.–31. jaanuaril Tartu Maarja koguduse saalis. Sel puhul ülikooli kirikus korraldatud jumalateenistusel teenis praost F. Jürgenson ja laulis ülikooli koguduse noortekoor. Prof Sild rääkis kirikuisa Augustinuse rahuvaadetest, õpetaja Ederma kirikliku sotsiaaltöö põhijoontest. Esinejate hulgas oli ka piiskop Kõpp, kes rääkis kuulutamise ja hingehoiutöö eeldustest praegusel ajal. Anti ka ülevaade kirikukirjandusest. 

Kombekohaselt oli usuteadlaste konverentsi ajal ka õpetajaprouade konverents. Alguspalve tegi ootuste kohaselt pr Maria Kõpp. Prl Arumäe vahendas oma Taani-reisi muljeid, teemaks oli „Lähemaid ülesandeid sotsiaaltervishoiu alal“, võttes aluseks pühakirja salmi „Mul on nälg olnud ja teie ei ole mulle süüa andnud, mul on janu olnud ja teie ei ole mind jootnud …“. Kõneleja toonitas, et igale lapsele, ka võõrale vaeslapsele, peame vaatama kui oma lapsele. Lastekodu ei saa asendada ema ja perekonna kasvatust.

Sakslased olid enamasti Hitleri kutsel Vaterland’i läinud, mistõttu siinsed saksa kogudused olid välja surnud. Võrus põhjustas pahameelt, et luteri kirikus saksakeelsed jumalateenistused siiski jätkusid, kuigi neist võttis osa vaid paar inimest. Osa eestikeelse koguduse liikmeist lõpetas protesti märgiks kirikus käimise, nõudes saksakeelsete jumalateenistuste lõpetamist.

Mati Märtin