Armastage oreleid ja orelimängijaid

Olev Kentsi (fotol) orelitöökojast Tapal saab tellida oreleid, positiiv-oreleid, klavessiine, spinette (klavessiini väiksemõõtmelisem variant), klavikorde (klaveri üks eelkäijaid) ja muid sarnaseid instrumente; samuti lasta remontida või restaureerida olemasolevat orelit, teha talle häälestust ja hooldust.

Töökoja omaniku Olev Kentsi sõnul ei ole neilt veel ükski kogudus uut orelit tellinud, küll aga on küsitud hinnapakkumisi uute orelite valmistamiseks ja seda luteri kogudustest. Ka katoliku, adventisti ja metodisti kogudustega on asja arutatud. Et ühe oreli ehitus on suur ettevõtmine nii tellija kui ka tegija jaoks, siis küllap on loomulik, et taasiseseisvusaja jooksul on Eesti kirikutesse ehitatud vaid üks uus orel – saksa orelitöökoda Orgelbau in Ostfriesland valmistas Tallinna Jaani kirikusse koorioreli.
Eesti orelitöökojad, sealhulgas Olev Kentsi oma, ei ole selle aja jooksul saanud ühtki suurt tööd. Kurb, kuid kõik orelihanked, millesse on kaasatud ka ligi paarikümne miljoni krooni ulatuses riiklikke vahendeid, on läinud saksa firmale. Olev Kentsi töökojas on valminud Eestisse kolm uut orelit: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli harjutusorel ja Tõnu Sepa isiklik orel. Viimane on ehitatud vastavalt omaniku soovile spetsiaalselt vanamuusika esitamiseks. Mitu orelit on valmistatud välismaale.
Väikeseid ja suuri
Olev Kentsi töökojas on võimalik valmistada igas suuruses instrumente alates väikestest kaasaskantavatest positiivorelitest kuni suurte kirikuoreliteni. Olev Kentsi hinnangul jääb töökoda siiski väga suurte orelite tarvis, nagu need on Tallinna Kaarli kirikus ja Toomkirikus, väikseks. Kuid juba Tartu Peetri kiriku oreli suurune kuni 30 registriga pill mahub töökotta osadena sisse ära küll.
Orelite hinnad sõltuvad nende suurusest, keerukusest ja materjalidest. Väikseima, ühe registriga ja ventilaatorita oreli hind on orienteerivalt 70 000 krooni. Oreli hind tõuseb vilede, klaviatuuride, lõõtsade jms lisandumisega. 30registrilise uue oreli hind algab 4,5 miljonist kroonist.
Hinda mõjutab registrite koosseis. Hariliku puitregistri jagu toorvilesid maksab 25–30 000 krooni, samas registri jagu keelvilesid võib maksta ligi 100 000 krooni. Luu ja eebenipuuga kaetud klaviatuur on ligi 10 korda kallim kui plastmasskattega klaviatuur. Põhiosa oreli hinnast moodustab siiski töötasu ja maksud, samuti kulub arvestatav summa töökoja ülalpidamiseks, st küttele, elektrile, valvele, sidele ja transpordile. Keskmiselt valmib orel ühe-kahe aastaga.
Rõhk kvaliteetsel materjalil
Oreli valmistamisprotsessis osalevate inimeste arv sõltub vajadusest. Kuna käsitööd on palju, siis kuluks ühel inimesel 80registrilise oreli valmistamiseks peaaegu pool elu. Seetõttu – mida suurem orel, seda rohkem inimesi seda ehitab. Eelmisel aastal oli Olev Kentsi töökojas tööl 5 inimest.
Orel valmistatakse väga kvaliteetsest puidust, tinast, pliist, nahast ja vildist. Vähesel määral kasutatakse ka muid materjale. Mänd, kuusk ja kask on pärit kas Eestist või Siberist, tamm ja pöök tuuakse aga Kesk-Euroopast või Ameerikast. Eksootilisemad puuliigid on pärit ennekõike Aafrikast, kvaliteetsem tina ja plii hangitakse Inglismaalt, nahka ja vilti Saksamaalt ja Taanist, luud Argentiinast.
Aeganõudev töö
Orel ehitatakse töökojas enam-vähem valmis, võetakse siis lahti ja pannakse uuesti kirikus kokku. Lihtsama oreli mehaanika ja kapi kokkupanek kirikus võtab aega umbes paar nädalat. Aga et vilede intoneerimine ja häälestamine tuleb põhiliselt teha kirikus, siis kulub sellele enamus ajast – keskmiselt nädal registri kohta. Nii kulub näiteks 15 registriga oreli valmisseadmisele ligi 4 kuud.
Aastas remonditakse ja restaureeritakse keskmiselt 1–2 suuremat instrumenti ja teostatakse hulgaliselt puhastusi, häälestusi ja pisiparandusi. Suurematest töödest nimetab omanik Keila, Viljandi, Saarde, Valga, Tartu Peetri, Kose, Jõhvi, Nõo ja Mustvee oreleid. Läänest saabunud oreleid on paigaldatud Tartu Salemi, Kambja ja Tartu Jaani kirikusse.
Armastage oreleid ja orelimängijaid
Huvist oreliehituse vastu läks Olev Kents pärast keskkooli lõpetamist ja sõjaväge Tartu H. Elleri nim Muusikakooli, et omandada muusikaline haridus. 1987. aastast on ta pidevalt töötanud oreliehitajana, seda Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse orelitöökojas, firma Wunibald orelitöökojas ja Urkurakentamo Martti Porthan OY’s.
Ta on osalenud rahvusvahelistel koolitustel ja seminaridel Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. Pillimeister on käinud eraviisiliselt tutvumas Rootsi, Hollandi, Belgia, Soome, Saksa ja Hispaania orelite ja orelimeistritega. 1997 asutas ta oma firma (OÜ Olev Kentsi Orelitöökoda), mis 2003. aastast tegutseb uues moodsas töökojas.
Lisaks pillide ehitamisele ja remontimisele jagab meister oma teadmisi oreliehituse alal Viljandi Kultuuriakadeemias ja Usuteaduse Instituudis.
Olev Kents on veendunud, et kuna meie esivanemad on pärandanud meile rikkaliku ja mitmekesise orelivaramu, tuleks meil praegu mõelda tulevikule. Meie lapsed oleksid veelgi õnnelikumad, kui päriksid selle varamu korrastatuna ja kaunite pärlitega täiendatuna. Meistri sõnum on lihtne: «Armastage ja hoidke oreleid ja orelimängijaid!»
Meeli Pärtelpoeg