Armulauast koroonaajal

Luterlikul jumalateenistusel on kaks keset: Jumala sõna ja armulaud. Pandeemia ja kehtiv erikord ei ole seda põhimõtet muutnud, küll aga raskendanud sakramentide jagamist.

Vaadates Eesti luterliku kiriku arenguid, torkab silma, et aastast aastasse on kasvanud armulaualiste hulk, mis osutab nii armulaua suuremale väärtustamisele kui ka koguduseliikmete aktiivsuse kasvule. Kui aastal 2003 võeti armulauale 116 688 inimest, siis 15 aastat hiljem (aastal 2018) oli armulaualisi 142 362 inimest (üle 20% rohkem). Seega võib kõnelda armulaualiste hulga kasvust kui ühest suurimast kirikuelu muutusest.

Koroonakriis on jätnud kirikuellu vägagi suure jälje. Piirangud ja hirm nakatumise ees on vähendanud jumalateenistustel osalejate hulka. Taas oleme olukorras, kus valitsuse otsusega on avalikud jumalateenistused keelatud ja koguduse jumalateenistus on kolinud veebi. Kahtlemata toovad Jumala sõna inimesteni pühapäeva hommikul televisioon ja raadio. Võimalik, et nüüd saab Jumala sõnast osa isegi rohkem inimesi kui enne kriisi ja piiranguid. Kuid armulauda teleri või interneti vahendusel jagada ei saa. 

Konsistoorium andis vaimulikele korraldused armulaua kohta 2. märtsil (vt kast), kuid 11. märtsist jõustunud avalike jumalateenistuste keeld seab veelgi rohkem piiranguid ja tekib küsimus, kas nüüd tuleb olla ilma armulauata või on selleks siiski mingeid võimalusi. Armulaua saamine sõltub väga palju kogudusest. Et uurida olukorda ja õppida teiste koguduste kogemustest, kirjutasin ja helistasin mõnele vaimulikule, kes olid valmis oma kogemusi jagama. Järgnevalt on toodud ülevaade armulauale saamise võimalustest.

Individuaalne armulaud

Väga mitmed vaimulikud (Marko Tiitus Viljandi Jaani kogudusest, Markus Haamer Põltsamaa kogudusest, Timo Švedko Tartu Maarja kogudusest, Triin Käpp Tartu Jaani kogudusest, Mikk Leedjärv Viimsi kogudusest ja Jaan Tammsalu Tallinna Jaani kogudusest) rõhutasid, et soovi korral saab alati vaimulik jagada inimesele individuaalselt armulauda. Eraarmulaua puhul ei kehti ka keelud, sest nelja silma all saab vaimulik alati koguduseliikmega kohtuda, kasutades loomulikult kaitsevahendeid.

Üks võimalus on korraldada jumalateenistusi, mis pole avalikud. Näiteks võib pidada jumalateenistuse nii perekonnale kui üksikule inimesele. Seda moodust esindas vaimulikest Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet, kes kirjutas: „Armulauda pühitsetakse ja jagatakse jumalateenistusel ehk missal. Märjamaal on seda juba aastaid tehtud ka argipäeviti. Ehkki valitsus on praegu keelustanud avalikud jumalateenistused, on jätkuvalt lubatud pidada koguduseliikmetele mõeldud mitteavalikke missasid. Kuna ruum on suur ja inimesi on vähe, siis mahuvad kirikulised üksteisest eraldi istuma, nüüd ollakse harjunud ka maskide kasutamisega. Armulaua vastuvõtmiseks tullakse altari juurde ühekaupa või perekonniti. Ande jagatakse sissekastmisega.“

Armulaud pärast individuaalset mõtisklust 

Huvitava lahenduse on leidnud Tallinna Jaani kogudus, mille õpetaja Jaan Tammsalu kirjutab: „Tallinna Jaani kiriku uksed on avatud nendel aegadel, kui kirikus on peetud regulaarseid üritusi. Neli korda nädalas avanevad kiriku peauksed. Kirikusse tulija leiab vaimuliku poolt selleks päevaks kirjutatud mõtiskluse ja palve, saab istuda kirikupingis, lugeda, mõtelda, palvetada. Tavaliselt kõlab kirikus siis ka pool tundi orelimuusika, vahel midagi sellele lisaks. Pooltunni lõpus loetakse meieisapalve ja vaimulik õnnistab inimesi. Osa lahkub. Kiriku peauks suletakse ja need, kes on jäänud ja soovivad, saavad vastu võtta armulaua. Inimesed on väga hajutatult istumas ja tulevad armulauda vastu võtma ühekaupa. Seega neli korda nädalas on see individuaalse armulaua võimalus kirikus kindlatel aegadel.“

Armulaud pärast otseülekannet internetis

Väga huvitav lähenemine koroonaaja armulauale on põhjanaabritel soomlastel. Espoo toomkogudus rõhutab, et nende missal on kaks osa: armulaud seatakse kell 10 algaval missal, millest saavad koguduseliikmed osa interneti vahendusel. Pärast saavad nad tulla hajutatult kirikusse kell 16–18 armulauda individuaalselt vastu võtma. 

Seega on koroonaajal võimalik ka armulauast osa saada, selleks on vaja nii isiklikku aktiivsust kui koguduse leidlikkust. 

Kaido Soom

Armulaua pühitsemise ja jagamise eel peab vaimulik oma käed võimalusel enne desinfitseerimist ka pesema.

Armulaua annid tuleb hoida altaril kaetuna rätiku või (karika)kattega, mis eemaldatakse ainult pühitsemise hetkeks.

Vaimulikul tuleb armulaua pühitsemise ja jagamise ajal kanda kaitsemaski või visiiri.

Vaimulikul tuleb armulaua jagamise ajal desinfitseerida vajadusel korduvalt oma käsi. 

Armulauale tulijatele tuleb luua enne armulaua vastuvõtmist ja oblaadi käega puudutamist võimalus käte desinfitseerimiseks. 

Pühitsetud veini jagamisel kasutatakse individuaalseid veinipeekreid või jagatakse oblaati veini sisse kastes ja inimesele otse suhu asetades.

Jagades erandkorras armulauda ühel kujul (una specie), tuleb oblaati inimesele otse suhu või desinfitseeritud käele asetada.

Allikas: EELK konsistooriumi otsus 2.3.2021