Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Artiklikogumik religiooni ühiskondlikust tähendusest

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

TheSocialSignificance,,Mullu ilmus Inglismaal Ashgate’i kirjastuse egiidi all põnevat lugemist pakkuv artiklikogumik.

See kogumik kannab pealkirja «The Social Significance of Religion in the Enlarged Europe. Secularization, Individualization and Pluralization» (Religiooni ühiskondlik tähendus suurenenud Euroopas. Sekulariseerumine, individualiseerumine ja pluraliseerumine). Ligi 300-leheküljelise kogumiku toimetajateks on saksa religioonisotsioloogid Detlef Pollack, Olaf Müller ja Gert Pickel.
Kogumik on väärtuslik kolmel põhjusel. Esiteks antakse seal täiesti ammendav kokkuvõte viimase viiekümne aasta jooksul sotsioloogide seas peetud teoreetilistest debattidest selle üle, mis religiooniga maailmas toimub, ja seda pelgalt kahekümnel leheküljel.
Teiseks leiame tutvustusi Euroopa riikide kirikuis toimunud arenguist, mis pole sugugi hõlpsalt ühise teooria alla mahutatavad. Teadusartiklid on pühendatud Soomele, Iirimaale, Portugalile, Saksamaale, Poolale, Ungarile ja Horvaatiale. Autoritena esinevad Kimmo Kääriäinen ja Kati Niemelä Soome kiriku uurimiskeskusest, Dorota Hall Poolast, Gergely Rosta Ungarist jmt.
Ning viimaks annab meie lugeja jaoks teosele kaalu asjaolu, et seal kirjeldatakse ka Eesti kirikute ajalugu ning hetkeolukorda. Vastava kokkuvõtte autoriks on Eva-Liisa Jaanus, kes töötab praegu Eesti Londoni saatkonnas ja on õppinud Tartu ülikoolis sotsioloogiat.
Tema artikli pealkiri kõlab küll tagasihoidlikult: «Some Aspects of Religiosity in Estonia» (Mõningaid religioossuse aspekte Eestis), ent viitab ja kasutab siiski suuremat osa seni läbi viidud küsitluste materjalist ning nende põhjal valminud uurimustest. (Loomulikult pole Eva-Liisa Jaanus veel saanud oma artiklisse põimida viimase rahvaloenduse inimeste usulist enesemääratlust puudutavaid andmeid, mis hiljuti avalikustati.)
Lühidalt öelduna tõdeb aga autor, et kõikidest teisenemistest hoolimata pole religioon Eestis kuhugi kadunud, pigem on see sageli muutunud «nähtamatuks» ja uurimisele raskemini kättesaadavaks.
Kõigile, kes inglise keeles lugemisega hakkama saavad, on see artiklikogumik kindlasti põnev ja soovitatav lektüür.
Urmas Petti

Jaga