Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Arutlemas selle üle, mis oluline

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Märksõnad:  / Number:  /

Kahe praosti, Urmas Nageli ja Marko Tiituse ühisest äratundmisest sai kokku Viljandi ja Võru vaimulike konvent.

Päeva läbivaks teemaks sai piiskopiamet. Kõik ei saanud mahti, aga suurem osa vaimulikest oli mõlemast praostkonnast kohal, ametis olevatele lisaks ka emeeritused.
Päeva alustuseks kinnitati ühist osadust missal, jutlustas Urmas Nagel, teenisid mõlemad praostid.
Ühise arutlemise hakatuseks oli selgus selles, et tahame jagada oma isiklikke mõtteid selle üle, milline on meie kiriku olukord üldiselt ja mida ootame uuelt peapiiskopilt, kes sel aastal meie kiriku juhiks valitakse.

Hoiab oma karja
Teemakohase sissejuhatava mõtiskluse esitas Urmas Nagel. Tema mõtete läbivaks jooneks on vaimuliku töö allikad ja tõhusus meie kirikus. Piiskopi valimine kirikule on nii oluline, et sel puhul tuleb arutleda sisuliste ja ka raskete või ebamugavate küsimuste üle. Kõike ühelt inimeselt ei saa nõuda, keskenduda tuleb peamisele.
Piiskop peab keskenduma vaimulikele. Piiskop ordineerib vaimulikud ja ka vastutab nende eest, keda teenima saadab. Koguduse teenimiseks tuleb leida inimesed. Karjane peab oma karja tundma ja nägema. Piiskopi roll vaimulikuga suhtlemisel peab suurenema ning see tähendab ilmalikust maailmast taandumist, et saaks seda osa kanda. Tuleb loobuda paljust, mida seni piiskopi osaks peetud, ja see on sisenemine ebamugavustsooni. Paljust meeleheast maailmas tuleb loobuda, et kari saaks hoitud.
Piiskop peab olema ka Mooses, kes läheb ees ja vajadusel ka läbi Punase mere. Karjane peab teadma, kuhu ta oma karja juhib, millises paigas on rohumaa ja kus kõrbeliiv. Piiskopil on oma arvamus ja selge seisukoht.

Inspireerija ja nõuandja
Piiskop on inspireerija, vaimulik teejuht, nõuandja. Olla vaimulike päralt tähendab, et mingid tööd jäävad samas ka tegemata. Küsimus on prioriteetides. Aga ühtlasi võiks olla innustav ja viljakas küll, kui näiteks maakoguduse vaimulik võikski heade mõtete tekkides Tallinna sõita ja peapiiskopiga kohvilaua taga asju arutada.
EELK esindajana võib piiskop välja saata ka mõne oma vaimulikest, kes võiks selle teemaga kursis olla. See eeldab, et ta tunneb oma lambaid ning teab nende andeid ja huvisid. Vajalik oleks mentorite valimine ja koolitus, nendega koostöös saab piiskop oma karja tunda ja hoida.
Mentor peaks olema vaimulik juhendaja ja nõuandja, piiskop peab temaga nõu ja arvestab tema arvamusega. Meie vaimulikud on erinevad, kõigil ei ole kõiki andeid, on oluline taibata, kes mida suudab ja kes kuhu sobib.
Meil on vaimulikke, kes on ühe jalaga kirikus. Kui ajalooliselt on mõistetud, et amet kannab mind, siis tuleb seda osa vaimulikest eriliselt innustada, et nad seda, mida ametis teevad, teeksid võimalikult pühendunult.
Piiskopiametis ei saa olla midagi tähtsamat sellest, et tagada kiriku ühtsus.
Kui piiskop pühendub oma karjäärile ja võtab usku tõsiselt, märgatakse ja usutakse teda.

Inimeste ja huvide ühendaja
Vestlusringist selgusid ootused piiskopile ja need ka sõnastati. Ta peab olema kristlane, kes peegeldab erinevail viisidel maailmale Kristust, ja siiski on ta inimene, kellelt ei saa kõike nõuda. Piiskop peab olema teoloog, tark, kiriku õpetuse kandja, toetuma kindlalt pühakirjale.
Piiskop on oma vaimulike karjane, hingehoidja, erinevate inimeste ja huvide ühendaja – meie-ringi looja ja hoidja. Oluline on töö jagamine ja hea meeskonna loomine.
Piiskop on kogu kiriku karjane, suhestub ka laste ja noortega, ta valdab infot, mõistab lahendada probleeme, tal on laiem vaade – ta on hea strateeg. Piiskopil on sõnum, ergas vaim ja tema juures on alati midagi avastada. Piiskop oskab leida selle kõige tähtsama asja. Meie kiriku peapiiskop on kogu rahva karjane ja arvamusliider, tema ametis on arvestatav esindusroll.
Kõigele eelnevale lisaks peaks ta inimesena olema lihtne ja alandlik. Arvati, et piiskop võiks olla noorem, 40–50aastane või siis vähemalt 50aastane.
Kahe praostkonna kokkusaamine oli soe ja valitses avatud õhkkond, palvetav ootus tulevikule ja kindlasti tänulik meel selle eest, mis kirikus olnud ja meid ühise karjana senini kandnud. Ja usk, et väärikas kandidaat peapiiskopiametisse meie hulgas on olemas.
Margit Lail,
Kanepi koguduse õpetaja