Arutleti koostöö üle

Soome Evangeelse Luterliku Kiriku delegatsioon peapiiskop Kari Mäkineni juhtimisel külastas 19. ja 20. oktoobril EELK konsistooriumi.
Külalisi võttis vastu meie kirikuvalitsus peapiiskop Andres Põderiga eesotsas. Kahe kirikuvalitsuse kohtumised toimuvad regulaarselt üle aasta.
Külalised tutvusid toomkooliga, Tatari tänaval paikneva uue büroohoonega ja väisasid usuteaduse instituuti. Külastuse teise päeva täitis mahukas nõupidamine, kus arutluse all olid kirikute viimaste aastate arengud. Ühiselt tõdeti, et paari viimase aastakümne taha ulatuv aktiivne suhtlemine on nüüdseks hoopis uue kuue saanud. On kerkinud uued ja unne vajunud endisaegsed teemad.
Majanduslangus ka kirikus
Andres Põder pidi nentima, et kirik ei ole jäänud puutumata majanduslangusest. Kuigi koguduste sissetulek on aastast 2009 (6,6 mln eurot) väheke 2010. aastaks (6,9 mln eurot) kasvanud. Siia hulka kuulub aga ka palju sihtotstarbelist raha, mis ehitustele läinud, ja ka ELi raha. Meie kirikud on väga vanad ja muinsuskaitselise väärtusega, nende korrashoid on kulukas. Peapiiskop tutvustas ka pühakodade taastamise riiklikku programmi, mis küll oma planeeritud mahust kaugele maha on jäänud.
Kiriklike talituste vähenemisele on oma pitseri pannud ka majanduslangus: rahapuudusel on need lihtsalt edasi lükatud. Teine põhjus on sündimuse vähenemine. Juttu oli ka vaimulike väga madalast palgast, keskmiselt 400 eurot kuus. Koguduste liikmeskond kahaneb, kas on väljapääs kahe koguduse peale ühe vaimuliku palkamises? Kas vaimulike arv peabki kahanema või tuleks neid senisest rohkem ette valmistada, et laiemalt misjonitööd teha? Peapiiskop rääkis EELK arengukavast, tulevikuvaadetest ja kiriku strateegia kujundamisest.
Soomes on rahvakirik
Kari Mäkinen ütles, et 78% soomlastest on luteri kiriku liikmed. Kuid see hulk kahaneb keskmiselt 1% aastas (40 000 inimest). Aastal 2010 lahkus kirikust üle 80 000 inimese. Juurdetulijaid on, kuid vähem – ca 10 000 aastas. Mäkinen lausus, et kiriku liikmeks olek on sageli piirkondlik: maal võib 90% elanikest kirikusse kuuluda, aga linnades jääb see sageli 50% piiridesse.
Kirikust lahkuja on reeglina noor (18–30aastane) ja suur osa neist ei liitu teiste kirikutega. Samal ajal tekib juurde uusi väikesearvulisi uskkondi. Soome noor lahkub kirikust, sest see ei tähenda talle enam midagi. Mäkineni sõnul on see kirikule suur väljakutse. Teisalt – 87% 15aastastest käib leeris.
Et noori tagasi võita, on Soome kirik hakanud arendama vaimulikku elu internetis. «Eesmärgiks on koolitada 4000 noorsootöötajat, kes hakkaksid aktiivselt osalema sotsiaalvõrgustikes,» rääkis Mäkinen.
Soome parlamendis päevakorral oleva sooneutraalse abieluseaduse kohta ütles peapiiskop Mäkinen, et seadus ise pole kirikus vaidluse all, vaid see, milline saab olema kiriku osa laulatusel. Tundub, et kirik saab selle üle siiski ise otsustada.
Assessor Joel Luhametsa pani muretsema eestlaste Soome siirdumine ja kogudusest eemale jäämine. Kas eestlane saaks Soomes leerikoolis käia, sealse koguduse liikmeks saada, kuidas pidada vastastikku liikmeskonna arvestust?
16% tööealistest eestlastest elab juba Soomes ja see arv suureneb. Kas nendest peaksid saama soomlased või nad jääksid vähemusrahvuse esindajaiks, kas eestlastel peaks olema oma emakeelne koguduseelu Soomes, kas soomlane saaks olla Eestis koguduse liige? Kuidas peaks arenema sõpruskoguduste töö, mis omal ajal oli hoopis teiselaadne? Kiriku ees on uued väljakutsed, aeg ise loob uued teemad, nii siia- kui sinnapoole lahte. Töine arutelu kinnitas, et siin tühje sõnu ei tehta, koostöö jätkub tulevikuski.
Tiiu Pikkur

Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Kirikusse kuulub 78,2% elanikkonnast (4 200 916 inimest)
Ristiti 79,3% elanikkonnast 
449 kogudust
Kirikust lahkus 1,6% liikmeskonnast
Maailmas suuruselt seitsmes luterlik kirik
Andmed 2010. a seisuga