Arvo Pärt pidas sünnipäeva Rakveres

Helilooja Arvo Pärt tähistas oma 75. sünnipäeva noorpõlvelinnas Rakveres.
Kui tavaliselt saavad kingitusi sünnipäevalapsed, siis seekord sai parimad kingid Rakvere linn.
Keskpäeviti jääb linnarahvale aja kulgu ja meeleparandust meelde tuletama Rakvere Kolmainu kiriku tornist kostev kellamäng ning muusiku noorusaastaid Rakveres jääb meenutama keskväljakul asuv skulptuur «Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas».
Suureks kingituseks oli ka Rakvere spordihallis toimunud juubelikontsert, kus esinesid lastekoorid Arvo Pärdi kodulinnadest Paidest ja Rakverest, samuti koorid Tapalt ning Türilt ja tütarlastekoor Ellerhein. Koore juhatas Aarne Saluveer. Sünnipäevakontserdil kõlas ka Pärdi 3. sümfoonia ERSO ja Neeme Järvi ettekandes.
Miikael mängib Pärdi «Kyried»
Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Kui tulevane helilooja oli kahe ja poole aastane, sai tema kodulinnaks Rakvere, kus ta alustas oma muusikaõpinguid, lõpetas lastemuusikakooli ning Rakvere 1. keskkooli (praegune Rakvere gümnaasium).
1954. aastal läks ta edasi õppima Tallinna muusikakooli. Rakverega side säilis, sest siin elas tema ema. 1995. aastast on Arvo Pärt Rakvere aukodanik.
Rakverele auks ja uhkuseks komponeeris Pärt sel suvel Kolmainu kiriku tornikelladele kellamängu, muusikapala, mille kestus on 2,5 minutit ja mis kannab nime «Kyrie».
Kellamängu tellisid maailmakuulsalt heliloojalt EELK Rakvere Kolmainu kogudus ja Rakvere linn. Võimaluse kellamänguks lõi aga sel suvel kellatorni paigaldatud uhiuus Saksamaal valatud kell Miikael.
Kellamängu käis sisse lülitamas Arvo Pärt ning sündmust kogunes jälgima paarsada huvilist, teiste seas kultuuriminister Laine Jänes, Rakvere linnapea Andres Jaadla ning Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, kes kinnitas juubilarile rinda maakonna vapimärgi.
Oluline on üksteist austada
Arvo Pärt pidas kirikus liigutava kõne, kus ta muu hulgas meenutas pühameest nimega Kroonlinna Johannes.
«Tema oli imeline preester, tema juurde jooksis kokku palju rahvast. Kui oli liturgia, siis kiriku ees platsil oli mitu tuhat inimest. Kõik tahtsid kuulda tema kuulutust, ta oli südamete tundja. Ükskord läinud ta kirikust välja selle suure karja inimeste ette ja karjunud kõva häälega: «Patused, austage üksteist!»
Ma usun, et keegi ei tohiks solvuda, et ma selliseid sõnu tarvitan, sest kõikide maade pühakirjadki räägivad sellest, et ei ole maailmas ühtegi inimest, kes oleks patuta. Ma mõtlesin nende sõnade üle järele ja sain aru, et need käivad kõigi inimeste kohta.
Kui me sellega saaksime hakkama – austada üksteist –, siis me ei peaks muretsema selle üle, kuidas heliloojad muusikat kirjutavad, või dirigendid, kuidas nad dirigeerivad, või kingsepp, kuidas ta kinga teeb.
Kui me sellega hakkama saaksime, siis tuleks välja teistsugune muusika. Seda ma sooviksingi kõikidele teile, kõigepealt iseendale. Seda peab iga päev uuesti sünnitama, see vajab jõudu, otsusekindlust ja ohvrimeelsust,» tõdes helilooja.
Skulptuur Rakvere keskväljakul kujutab noort Pärti turuplatsil valjuhääldist muusikat kuulamas. Skulptuuri autorid on Seaküla Simson ja Paul Mänd ning see avati ainulaadse jalgrattaballetiga.
Maris Marko

Miks on Arvo Pärdi looming ristiinimesele tähtis?
Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja:
Pärt on üks meie aja vähestest maailmakuulsatest heliloojatest, kes kirjutab ainult vaimulikku ja kirikumuusikat. Nõnda peaks tema muusika olema oluline kolmandikule maakera elanikkonnast – kristlastele.
Mis aga on teinud Pärdi maailmakuulsaks – ka mittekristlaste jaoks?
See on harmoonia Pärdi muusika ilu (heakõlalisus), headuse (kõrgsidus vorm) ja tõesuse (võime ülendada kuulaja argitasandilt) vahel. Nii harmoonilist muusikat on suutnud luua vähesed.