Augusti viimasel päeval toimus Kihelkonna
koguduse pastoraadis ajaloolise tähtsusega kohtumine, kus allkirjastati
dokument, mis paneb aluse Baltisaksa ühingu (Der Deutsch-Baltische Freundeskreis
in Baden-Württemberg) ja Kihelkonna koguduse koostööle vanima Eesti oreli
renoveerimiseks.

«Meie põhieesmärk on toetada siinse oreli
kordategemist,» rõhutas ühingu esindajana kohale sõitnud Peter Heinichen, kelle
suguvõsa juured ulatuvad Saaremaale, täpsemalt pärineb üks suguvõsa liin
Kihelkonna lähedalt Pajumõisast. Tema ise ja 
abikaasa Coelestine Heinichen rääkisid lähemalt sellest, mis neid
motiveerib ja innustab.

Rahvusvahelisel sümpoosionil

Mõlemad osalesid mais Kihelkonnal toimunud
rahvusvahelise kõlapinnaga sümpoosionil Baltimaade ajalooliste orelite
säilitamisest. Selle põhieesmärgiks oli teadvustada laiemalt Kihelkonna
kiriku  haruldase oreli olemasolu, samuti
koordineerida ja kiirendada tema restaureerimisega seotud ettevõtmisi.

Kihelkonnal asuv Johann Andreas Steini
valmistatud muusikariist on ajalooline mälestis, mille tähtsus ei piirne üksnes
Baltimaadega, vaid ulatub ka Euroopasse. 1805. aastal valminud pill on vanim
Eestis tegutsev orel ja esindab väärikalt Saksa väljapaistvate oreliehitajate
Steinide dünastia loomingut. Ehkki küllalt hästi säilinud, vajab instrument
spetsialistide hinnangul kiiremas korras restaureerimist.

Koopia Trossingeni muusikakõrgkooli

Sümpoosionil käidi välja palju ideid, mida
restaureerimiseks teha. Summad, mida vajatakse, on aga suured. P. Heinicheni
sõnul arutati baltisakslaste ühingus, milline roll enda kanda võtta. Ühine
arvamus oli: toetada Kihelkonna oreli kordategemist. Ta rõhutas: «Kõige tähtsam
meie jaoks on kohapeal asuv koguduse orel, mis hästi mängib ja hästi kuulda
on.»

Üks idee, mis sümpoosionil välja käidi, oli
teha Kihelkonna orelist koopia, mida kasutataks Trossingeni muusikakõrgkoolis.
Praeguseks on püstitatud konkreetne eesmärk koostada oreli ehitusalane
dokumentatsioon, mida on vaja nii restaureerimiseks kui ka koopia tegemiseks.
Kui juhtub, et koopia tegemine ei õnnestu, siis on vajalik dokumentatsioon
ikkagi restaureerimise jaoks olemas.

Baltisaksa ühing omalt poolt on valmis
toetama sidemete ja kontaktidega, kohtumisel anti üle ka oreli restaureerimiseks
500 eurot, mis koguti 32. Balti kultuuripäevadel  jumalateenistuse raames toimunud korjandusel.
«Kogudusel on suur rõõm toetajate üle,» sõnas koguduse õpetaja Rene Reinsoo.
«On hea meel, et olete võtnud abistamise oma südameasjaks. Usun, et Jumala
abiga läheb kõik korda.»

Tegus kogudus

Koguduse õpetaja sõnul on nüüdseks möödunud
10 aastat, kui Göran Grahn Stockholmist Kihelkonnal käis ja ütles, et orel
vajab kordategemist. Vahepeal on kirik saanud uue katuse ja tehtud on
kooriruumi siseremont. Järgmisel aastal plaanitakse remondiga edasi minna.

Õpetaja Reinsoo arvab, et heal juhul paari
aasta pärast saab alustada oreli remondi eeltööde ja vastavate mõõdistustega.
Seetõttu on hea, et dokumentatsioon saab juba praegu tehtud. Kogudus omalt
poolt on juba ammu samme astunud, nimelt loodi 10 aasta eest oreli
restaureerimise fond, eraldi juriidiline isik, ja praeguseks on fondi kogutud
200 000 krooni.

Küllap on Saaremaal igaüks kursis
Kihelkonna kord aastas toimuvate orelimuusikapäevadega, kus saab kuulata
interpreete meilt ja mujalt. See on üks võimalus rikastada kohaliku piirkonna
muusikaelu ja samas toetada oma annetusega oreli restaureerimist.

Et südamest tulevad ettevõtmised südameid
puudutavad, sellest andis veelkord tunnistust perekond Heinicheni soov fondi
liikmeks astuda ja omalt poolt toetada piirkonda, kust pärinevad  nende suguvõsa juured.

Lepingu allkirjastamise juures viibis ka
koguduse juhatuse esimees Arvo Suurna. Toetajaliikmena tuleb kindlasti mainida
Kuressaare haridusnõunik Õilme Salumäed, kes oma kiirest ajast leidis võimaluse
appi tulla. Tema suureks teeneks oli see, et asjaosalised üksteisest
korrektselt aru said ja samuti lõi tõlkimine saksa keelest eesti keelde ja
vastupidi südamliku ja mõistva õhkkonna. Just nii sünnivad väikestest asjadest
suured, mis maailma,  meie
üksteisemõistmist ja abistamist avardavad ja edasi viivad.

Katrin Keso-Vares