Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Birgitta festivali avab «Missa»

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Et Ameerika muusikalide suurkuju Leonard Bern­stein on kirjutanud missa ja et see tuleb sel suvel Tallinnas ettekandele, on omaette ime.

Seda imet tasub vaatama minna. Mitmel põhjusel. Kõigepealt seetõttu, et meie areaali ainus kloostrifestival algab tõeliselt vaimuliku teosega. Osa teksti on roomakatoliku missast, osa on kirjutanud helilooja Bernstein ise koos dissidentide ja vaimulikega. Teiseks on see praeguses ajas väga aktuaalne teos oma sõja- ja valitsusvastaste meeleolude tõttu.
Põhisolist Douglas Webster (Hollywoodiski tegev laulja) tuleb meile USAst. «Mul on suur au seda teost praeguses poliitilises olukorras teie kanti laulma tulla,» ütleb ta. Ta on suure missioonitundega mees. Douglas Websterit tuntakse maailmahaardega kontserdi- ja festivalikorraldajana, kelle igapäevatöös on palju kommertslikku. Aga ta on väga õnnelik, kui saab just sõnumiga teosega publiku ette tulla.
Ja kolmas põhjus on muusika ning esituskoosseis. Leonard Bernstein on tuntud maailma ühe kauneima muusikali «West Side Story» autorina. Tema muusika on haarav ja meloodiline, samas mõjub oma rütmikuse ja kargusega ikka veel kaasaegsena. Esitus- ja lavastuskoosseis on neljast riigist ning tegevad on ooperi-, džäss-, pop- ja rock-solistid, kuulus Latvija koor, Riia toomkiriku poistekoor, rock-bänd ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Võimas ja paljutõotav.
Eesti poolt on kogenud Ameerika muusikalilauljaga koos kandvas rollis meie Koit Toome. Samas ka Brasiilia päritolu Denise Fontoura, ooperis «Armujook» just edukalt peaosas esinenud noor Kristel Pärtna ja eriti noor rock’i-laulja Karl Sander Saarik. Nii et esituskoosseis on Hollywoodist Otsa-koolini!
Lugu ise on Ameerika muusikali helikeelega teos Ameerika noortest ja Jumala otsimisest 20. sajandi keskpaigas. Teos, mille eest FBI hoiatas Valget Maja. Kirjutatud president Kennedy mälestuseks. «Missa» tellis Jacque­line Kennedy Onassis Kennedy keskuse avamiseks Washingtonis ja teos on pühendatud John F. Kennedyle, kelle mõrvast möödus 2013. aasta novembris 50 aastat.
Ukraina juutide perekonnast pärit liberaalne aktivist Bernstein pani 400 aasta vanuse roomakatoliku missa pingelisse dialoogi 20. sajandi Ameerika tänavakeele ja muusikaga. Liturgia esitatakse sõna-sõnalt, sellele on lisatud üdini juudilik Jumalaga vaidlemine ja kauplemine. Bernstein kasutas seda vastandust näitamaks Kennedy-järgse ajastu usukriisi ja kultuurilist läbipõlemist. Sündis teos, mis näitas 1970ndate alguse segadust ja vaimset mandumist, otsis autoriteete ja võitles rahu eest.
Selle teosega avatakse festival 8. augustil. Kes aga tahab kaasa elada maestro Eri Klasi juubelile ja tema elutöö ühe osa, Birgitta festivali 10. aastapäevale, on palutud 16. või 17. augustil galakontsertidele. Neil lavastatud galaõhtutel näeb videokatkeid maestro Eri elust ja festivali etendustest läbi kümne aasta. Seal laulavad armastatud ooperiaariaid ja -ansambleid Venemaa parimad lauljad ja rahvusooperi Estonia solistid. Südamlik ja vaimukas sünnipäev.
Kes aga tahab näha Euroopa südamest Šveitsi ooperist tulevat Mozarti koomilist ooperit «Röövimine Serailist», on oodatud 14. augustil. Kavas on veel Peterburi Jakobsoni-nimelise teatri etendus ballett «Spartacus» ja tänapäevaseks võimukoridoride draamaks lavastatud Verdi «Maskiball», mille üks põhiväärtusi on muidugi lummavalt kaunis muusika.
Nii et 15. sajandil maha põlenud Birgitta klooster ärkab kaheks nädalaks aastas taas elule ja ootab meid oma iidsete müüride vahele – nii etendustele kaasa elama kui ka oma päritolu tunnetama ja igavikulistele asjadele mõtlema. Etenduste vaheaegadel on ju aega küünaldest valgustatud kloostrikäikudes kulgeda …
Heili Vaus-Tamm