Edasiviivast sünergiast

ERRi „Kajaloodi“ saates rääkis 21. oktoobril EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop kaasahaaravalt sellest, kuidas tema koordineeritavad projektid – näidetena tõi ta erinevad restaureerimis- ja konserveerimisprojektid Eesti kirikutes – on loonud sünergiat eri ametkondade ja valdkondade spetsialistide vahel ning seda mitte ainult Eesti-siseselt, vaid ka laiemalt.
Mainitud sünergia „inkubaatoriteks“ ja uurimisobjektideks on meie kirikute n-ö kroonijuveelid. Tänu nendele projektidele on mitmed kunstiväärtused korda saanud või saamas. Seejuures ei saa alahinnata ka nende projektide mõju kirikutes leiduvate kunstiväärtuste tutvustamisel laiemale avalikkusele.
ÕS (2006) ütleb, et sünergia on koostoime, mitme toime vastastikune võimendumine, summaarse efekti suurenemine. Seda, et sünergiast võib sündida palju head, on kogenud ilmselt igaüks.
Eestis on kirik ja riik ametlikult küll teineteisest lahutatud, kuid vaatamata sellele puutuvad tihedalt kokku, sest tegutsetakse samade inimeste teenimisel. Riik ja kohalikud omavalitsused ei saa täita kiriku ülesandeid ja kirik ei saa võtta endale kohaliku omavalitsuse või riigi funktsioone.
Küll aga on võimalik koostöö ja sünergilise efekti loomine inimeste parimaks teenimiseks. Seesuguse koostoime kohta on aasta-aastalt üha enam ka rõõmustavaid näiteid. Sünergia viib edasi ja selle abi võib jõuda punkti, millest ei ole julgetud või osatud isegi unistada.
Mittetulundusühingute tegevus ja kodanikuühiskonna tugevdamine on aastaid olnud Eestis üks ühiskonna tugevdamise ja sidustamise olulisi elemente. Väikses riigis nagu Eesti on see ühiskonna kestliku toimimise alus – igaühe panus on tähtis.
Üks ilus mõistujutt räägib poisist, kes seisis rannal ja viskas vette meritähti, mida öine meri oli rannale toonud. Mööduja peatus poisi juures ja uuris, mida poiss teeb. „Päästan meritähti,“ kostis poiss ja jätkas: „Päike tõuseb peatselt. Kui meritähed vette tagasi ei saa, siis nad hukkuvad.“ Mööduja lausus seepeale: „Meritähti on tuhandeid ja rand kilomeetrite pikkune. Sa ei jõua neid kõiki üksinda päästa.“ „Jah,“ vastas poiss ning viskas järgmise meritähe vette. „Aga tema ma suutsin päästa!“ Küllap on igaüks meist võimeline head tegema, kuid koos suudame veelgi enam.
Kui kodanikuühiskonnal puudub täidesaatva võimu tugi ja toetus, pole õhinapõhiselt toimiv ühiskond pikas perspektiivis kestlik, sest ka kõige pühendunumad inimesed väsivad. Kodanikena saame endalt küsida, kuidas tagada, et me kodanikena ei väsiks ega tüdineks. Meie kodanikuühiskond, kelle õlule riik üha enam usaldab, on mitmes mõttes haavatav. Poliitikute keeli: pink on lühike (ja väga isikutekeskne).
Kui eestvedaja jõud raugeb, on oht, et hääbub algatus ja paljud head ning vajalikud asjad jäävad sündimata. Küllap oleme seda kogenud ka koguduste tegevuses. Samas on siinkirjutaja hinnangul kogudustes a priori hea potentsiaal sünergiale tuginedes edukalt tegutseda nii koguduse sees kui ka partneritega väljastpoolt kirikut. Küsimus on selles, kuidas koos toimida ning kuidas tekkivat sünergiat eesmärgipäraselt suunata. Kiriku roll ühiskonnas on olla kohal, märgata, toetada. Sama kehtib iga ristiinimese kohta.
Pühapäeval tähistatud kodanikupäeva raames tunnustati neid tublisid inimesi, kes teevad oma igapäevaelus kordades rohkem, kui neilt oodatakse. Lisaks mitmele kohaliku tasandi tunnustusele anti kodanikupäeval välja ka riiklikke tunnustusi. Üks seesugustest on välisministeeriumi kodanikudiplomaatia aukiri, millega tunnustatakse rahvadiplomaate ja kodanikuühendusi, kes on andnud oma panuse Eesti tutvustamisse, aga ka eesti keele, kultuuri ja meele alalhoidmisse ning edendamisse maailmas.
Nende tegevus ei ole mõeldav sünergiata teiste koostööpartneritega. On ääretult rõõmustav, et tunnustuse saanute hulgas olid ka tänavu 75. aastapäeva tähistava Stockholmi Eesti koguduse õpetaja Tiit Pädam ja Helsingi eestikeelse kogudusetöö edendaja Dagmar Õunap.
Matteuse 18:20 ütleb Jee­sus: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“ Kirikus on sünergia läte ühine Kristuse poole vaatamine, osadus, sõnast ja sakramendist igapäevase jõu ammutamine. Need aitavad elada ühtaegu koguduse liikme ja oma riigi kodanikuna ning luua uut ja edasiviivat.
Teenimisele ning sünergia loomisele kirikus ja ühiskonnas keskendub ka 23.–24. jaanuaril 2018 Nelijärvel toimuv EELK vaimulike konverents „Ecclesia semper reformanda et ministranda est“.

 

 

 

 
Kristel Engman,
kolumnist