EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö, 2. osa

Haldusreformi tulemusena kujunenud muutused ja koostööpraktika

Nii maakondade kui omavalitsuste puhul on ühe haldusreformi käigus kujunenud Lääne-Eesti näitel erinevad praktikad. Muutus ajaloolise Läänemaa rahvaarv ja pindala, sest senise maakonna koosseisust lahkusid Pärnumaale Hanila ja Lihula vald. Kuna kiriklike praostkondade piirid ei muutunud, tegutseb Lääne praostkond edaspidi kahe maakonna piirides.
Haapsalu ja Pärnu linn laienesid olulisel määral neid ümbritsevate maavaldade arvel, moodustades tugeva tõmbekeskusega piirkonnad, kus seniste maavaldade piiridesse jäävad kihelkonnakirikud võivad saada tulevikus varasemast vähem tähelepanu. Hiiumaa ja Saaremaa näitel moodustusid seniste maakondade baasil suured saarelised omavalitsused, millest esimesel näitel säilis osavaldade suhtelise iseseisvuse staatus, kuid teisel juhul allutati juhtimine tsentraalselt keskusesse ehk vallasisesesse linna.
Vabariigi Valitsus otsustas 12. jaanuaril 2017. a lõpetada maavalitsuste tegevuse alates 2018. a 1. jaanuarist ning anda maavalitsuste ülesanded üle olemasolevatele ministeeriumide valitsemisala asutustele ja kohalikele omavalitsustele. Sellega lõppes üks etapp riigivalitsemise korraldamises. (Suur, Neeme 2017. Haldusreformi protsessi disain. Haldusreform 2017. Artiklikogumik. Haldusreformi valgus ja vari maakondlikul tasandil, lk 523)
Maakondade kaotamine muutis oluliselt EELK praostkondade suhtlust maakondlikul tasandil. Läänemaal jätkus praostkonna koguduste suhtlus kord kvartalis koguneva Läänemaa SAga, aga teistes senistes maakondades sarnast koostöökogu moodustatud ei ole, v.a Lääne praostkonna initsiatiivil loodud piirkondlikud Lääne-Nigula ja Lääneranna valla ümarlaud.
Vaatamata sellele, et enamikus piirkondades ülal viidatud koostööformaate ei ole haldusreformi järel loodud, tuleb nii kiriku kui ühinenud omavalitsuste esindajatel koordineerida riikliku tähtsusega ühisüritusi. Sõltuvalt piirkonnast on selle initsiatiivi võtnud kas mõni suurem omavalitsus või aktiivsem praostkond. Nii joonistuvad piirkonniti välja väga erinevad suhtluslaadid ja praktikad.
KOV reformi eelselt selgitati välja Saarte praostkonna algatusel Saaremaa koguduste senised kogemused ja koostöövajadus vallaga ning koostati peamised läbirääkimiste punktid, mille alusel peeti valimiste järel uue moodustatava valla juhtidega läbirääkimisi. Selle tulemusena sündisid koostöö põhimõtted, mis väljenduvad valla kultuuri arengukavas ja valla eelarves. Sarnased ettepanekud tegi Läänemaa ühinenud omavalitsusjuhtidele ka haldusreformi aegne Lääne praost.
Häädemeeste valla vaimulik hindab koostööd sarnaseks liitumiseelse ajaga. Suhtlemine on tema sõnul suuremas vallas konkreetsem kirikuküla teenuskeskuse ametnikega ja volikogu liikmetega ning tseremoniaalsem vallajuhtidega.
Lääneranna varasem vallavanem tõdeb, et koostööd konkreetse kogudusega on tehtud suuresti vastavalt koguduse juhi initsiatiivile. Kui koguduse juht ei ole aktiivsust üles näidanud, on koostöö jäänud pinnapealseks.
Ebaõnnestunud valdade liitumine on toimunud juhtudel, kus ei kattu praostkonna ja valla piirid. Nii tõdeb Vigala koguduse õpetaja, et suhtlus ja asjaajamine toimub endiselt pigem Pärnu poole, Märjamaaga pole suurt midagi tegemist ja oma tunnet Märjamaa suhtes ei ole vaimuliku sõnul tekkinud.
Positiivse näitena on Saarde vallas sealse vaimuliku sõnul valdade ühinemine end õigustanud, kuna Surju Saardega liitmise tulemusena moodustus üks tervikpiirkond, mida kogudus on ka varem teenindanud.
Haldusreformi tulemuslikkust hindab Tori vallavanem pigem positiivsena, mööndes, et on kaotusi individuaalse suhtluse tasemel, kuid kohaliku omavalitsuse võimekus kogudusi toetada ja ühiselt midagi ellu viia on kasvanud.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et valdade liitumine on olnud kogudustele nii väljakutse kui võimalus. Suuremate omavalitsuste näol on ühelt poolt otsustustasand kohalikust kogudusest kaugenenud, mis eeldab suuremat koostööd erinevate koguduste vahel, näiteks praostkonna tasandil. Reeglina on kogudustel võimalik taotleda ühinenud omavalitsuse eelarvest toetusi vastavalt konkreetse omavalitsuse piirkonnas lootud meetmetele, kus kogudusi käsitletakse võrdselt teiste MTÜdega. Piirkonniti jagunevad toetused kas tegevusteks või investeeringuteks. Enamikus omavalitsustes on püütud tagada kogudustele projektide omaosaluse tasumine. Suur osa suhtlusest toimub omavalitsuste ja koguduste vahel seoses Eesti Vabariigi aastapäevade ja piirkondlike sündmustega.

(Järgneb.)

Anti Toplaan