EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö, 3. osa

Vaimuliku osalemisest kohaliku kogukonna ja poliitilises elus

Olen uurinud Lääne-Eesti vaimulike ja omavalitsusjuhtide arvamust, kas nende hinnangul peaks koguduse ja omavalitsuse koostöö huvides vaimulik kuuluma KOV volikogudesse ja nende tööorganitesse.
Omavalitsuse volikokku kuulumist pooldas ¼ vaimulikest. Leiti, et see rikastab omavalitsuse tegevust eetilistes aspektides otsuste langetamisel. Arvati, et kui vaimulik kandideerib ja osutub volikokku valituks, asetab see talle ülesande osaleda kohaliku kogukonna tegevuses. Samas ei saa see olla võluvits, mis koguduseelu edendab. Arvati, et palju sõltub konkreetse isiku omadustest, aga ka seesmisest kutsumusest. Vastanute hinnangul annab volikokku kuulumine võimaluse kaasa rääkida kogudusi puudutavates küsimustes ja vajadusel suunata volikogu arvamust.
Arvati sedagi, et vaimulik peaks kuuluma ameti poolest sõnaõigusega nii vallavolikokku kui komisjonidesse, et teostada tasakaalustavat ja lepitavat rolli. Etteruttavalt peab tõdema, et enamik omavalitsusjuhte seda volikogu tasandil võimalikuks ei pidanud. Mõned vaimulikud olid arvamusel, et selle ameti kandja ei tohiks KOVi kuuluda, sest see on tegevus, kus tuleb valida pooli. Vaimulik võib nii leida volikogu liikmena toetajaid, aga vähemalt sama palju tekitab see tuliseid vaenlasi.
Vaimulike kuulumist volikokku ei pooldanud ¼ vastanutest, põhjendusega, et vaimulik peaks olema erakondade ülene. Kirik peab olema kõigi inimeste jaoks, ning selles vaates võib vaimuliku poliitikaga tegelemine kahjustada inimeste suhtumist kirikusse.
Kuulumist valla- või linnavolikogu komisjonidesse pooldas ½ vastanutest põhjendusel, et see on hea võimalus osaleda kogukonna hoidmisel ja ehitamisel ning et oma ala eksperdina esindab vaimulik kultuuri- ja ajalooväärtusi, pärandkultuuri, kristlikke traditsioone.Teisalt nähakse, et see eeldab vaimulikult pädevust või soovi seda omandada konkreetses valdkonnas, koos evangeeliumi toomisega argistesse olukordadesse. Üldiselt peetakse oluliseks infovahetust, mõningate vajalike otsuste mõjutamist, aga ennekõike kogukonnas isikliku tasandi suhete loomist.
KOV komisjonidesse kuulumist pigem mitte pooldavate vaimulike kogemuse kohaselt ei ole sellest kasu, kuna see kulutab aega kiriku seisukohast ebavajalikule tegevusele. Mitu vastanut leidis, et kogudust võiks vaimuliku asemel esindada volikogu tasandil koguduse juhatuse või nõukogu liige.
Ühe vaimuliku arvates võiks koguduseõpetajatel olla vastav armuand, samas ta arvab, et EELKs on koguduse juhi ülesannete täitjaid liiga palju. Seetõttu saavad erinevad ülesanded küll pealiskaudselt täidetud, aga suure osa vaimulikkonna tegelikud kutsumused jäävad kasutamata. Tegemist on sama nähtusega, kus omavalitsuste allasutuste juhid peavad mingi osa oma tööajast pühendama sisulise töö asemel haldus- ja kommunaalprobleemide lahendamisele.
Omavalitsusjuhtidest pooldas vaimuliku kuulumist volikokku 1/3 vastanutest. Nende sõnul omab vaimulik pädevust kohalike asjade arutelul. Kuna haldusreformi järel hõlmab suurem omavalitsus mitme koguduse tööpiirkonda, on olemas kohaliku volikogu politiseerumise oht, kus vaimuliku kuulumine ühte leeri võib polariseerida ka kogudust. Seetõttu arvatakse, et ta pigem ei peaks kandideerima erakondade nimekirjas või kui, siis valimisliidus.
Leitakse samuti, et kuna volikogu on läbilõige kogukonnast, ja kirikud on selle oluline osa, ei oleks õige, et ühe grupi esindajad poleks aruteludes ja otsustamistes kaasatud.
Mõne väiksema omavalitsusjuhi arvates võiks valdades, kus tegutseb vaid üks kirik, olla kogudus koguni valla loomulik struktuuriüksus, mis aitaks ideaalis tagada rahuliku töökeskkonna. Sel juhul nähakse koguduse esindajat kui teatud mõttes neutraalset osapoolt või rahuvahendajat, kuid seda komplitseerib olukord, kus esindaja on end poliitiliselt määratlenud. Eeldatakse, et vaimulikud on kursis inimeste ootustega nende probleemide lahendamisel. Vaimulik tooks volikogudesse juurde ka tasakaalukust ja vaimsust.
Need, kes ei poolda vaimulike osalemist volikogude töös, eeldavad vaimulikult poliitilist neutraalsust. Kui aga kohalikul tasandil tegutseb sobivate isikuomadustega isik, võib vaimulik tasakaalustada vastaspoolte vahelisi lahkarvamusi.
Vaimulike osalemist valla või linnavolikogu komisjonide töös pigem pooldas ½ omavalitsusjuhtidest. Eeldatakse, et kui isik saab valijatelt mandaadi, tuleb see ainult kasuks n-ö laiemale vaatele. Vaimulike kuulumist volikogu komisjonidesse nähakse omavalitsusjuhtide poolt ennekõike kultuuri, hariduse, sotsiaal- ja külaelu valdkondades.
Kui omavalitsuses on loodud osavalla või kogukonnakogud, näeb vaimulike kaasatöötamist nendes positiivsena ½ vastanutest. Kokkuvõtteks ei soovi enamik vastanuid vaimulikus näha niivõrd poliitikut, kuivõrd koguduse esindajat, kelle olemasolu rahustaks võimalikke erimeelsusi.
(Lõpp.)

Anti Toplaan