Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

EELK Usuteaduse Instituudi õppekoor alustas 50 aastat tagasi

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Ajalooline foto: EELK Usuteaduse Instituudi õppekoor ja dirigendid.
Arhiiv

Endised UI õppekoori lauljad tähistavad koori asutamise 50. aastapäeva kokkutulekuga 6. mail.

1967. aasta märtsis alustas EELK Usuteaduse Instituudi juures tegevust kristlikest noortest koosnev koor, kus laulsid paljud praegused vaimulikud ja kirikumuusikud ning mis sai nimeks EELK Usuteaduse Instituudi õppekoor (UI õppekoor).
Mõtte algatajaks ja noorte kokkukutsujaks oli Aivi Lend (Otsnik) koos professor Hugo Lepnurme ja Johannes Kappeliga. (Lepnurm oli EELK Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni kirikumuusika osakonna juhtaja ja Kappel õppejõud.)
Noored tulid kokku Tallinna ja selle lähiümbruse kogudustest (Keila, Kuusalu, Hageri, Rapla, Jüri, Nissi). Algaastatel oli koori lauljate keskmine vanus 22 aastat ja seetõttu kasutati tihti ka nimetust noortekoor. Koori peadirigendiks sai Johannes Kappel. 1982. aastast kuni koori tegevuse lõpuni oli peadirigent Hugo Lepnurm. Koori vaimne juht ja tugi oli õpetaja Albert Soosaar, kes pidas noortele piiblitunde.

Töö ja pühendumine
Esimeses proovis oli kohal 31 lauljat: 14 sopranit, 8 alti, 1 tenor ja 8 bassi. Proovid toimusid kolmapäeviti EELK konsistooriumi saalis Toompeal.
Koori loomise eesmärk oli koondada sarnase maailmavaatega noori ning pakkuda neile kooslaulmise ja suhtlemise võimalust, mis andis jõudu elu argipäevades toime tulla.
Koori eesmärgiks oli laulda klassikalist vaimulikku muusikat ja Eesti heliloojate kirikumuusikat, sealhulgas vaimulikke rahvalaule, ning pakkuda praktiseerimise võimalust UI kirikumuusika osakonna õpilastele. Peadirigentide kõrval said kätt harjutada noored koorijuhid: Aivi Lend (Otsnik), Eti Sukmit (koori tegevuse lõpuni), Tooni Heliste (Leedjärv), Lea Salumäe (Mäeväli), Ruth Preegel (Johanson), Lia Sild (Salumäe), Eve Piirmets (Lend), Eve Päid (Padar).
Tegemist oli isetegevusliku kooriga, kus vähestel oli muusikaline (eri)haridus, koori liikmeskond vahetus aastate jooksul suurel määral. Kooril oli aja jooksul üsna nõudlikke ja aukartust äratavaid kavasid, millega saadi suurepäraselt hakkama. Selle kõige taga oli suur töö ja pühendumine.
Õppekoor oli omas ajas ka EELK esinduskooriks. Selle tõenduseks on näiteks laulmine 1980. a Luterliku Maailmaliidu Euroopa kirikute konverentsi muusikaõhtul Tallinna Jaani kirikus.

Aktiivne tegevus
1970. aasta novembrist sai õppekoor peapiiskopilt ülesande hakata laulma UI õppesessioonide jumalateenistustel ja ordinatsiooniteenistustel. Sellest kohustusest sai traditsioon kuni koori tegevuse lõpuni. Repertuaari valikul järgiti kirikuaastat, laulude sobivust piiblitekstidega.
Olulist rolli koori tegevuses mängis ka Tallinna Toomkoguduse sümfooniaorkester, mis moodustati Johannes Kappeli eestvõttel juba 1956. aastal. Johannes Kappeli alustatud muusikatööd ja orkestri juhtimist jätkas Jaanus Romandi.
Orkestriga koos sai aegade jooksul ette kantud mitmeid suurvorme (nt osad G. F. Händeli oratooriumist „Messias“, koorid J. S. Bachi kantaatidest jne). Koor laulis põhiliselt Tallinna Jaani ja Tallinna toomkirikus, aga ka mujal, enamasti lauljate kodukirikutes.
Aastapäevakontserdid toimusid igal kevadel ajavahemikus veebruarist kuni maini. Traditsiooniks said suvised väljasõidud enamasti Eesti piires. Esimese reisi sihtkohaks oli aga hoopiski Petseri, kus tol ajal oli kirikuõpetajaks Voldemar Ilja.
Äramärkimist väärib reis Puškinosse, mis toimus 1981. a sügisel. Peaaegu kogu Puškino kirikukontserdi kava koosnes soomekeelsetest lauludest. Paar korda oli reisisihiks ka Läti. Piiride avanemine 1990ndatel tõi kaasa suhted välismaailmaga, ennekõike lähinaabri Soomega.
Nii said alguse sõprussuhted Rauma Franciscuse kooriga, kes külastas Eestit 1991. aasta kevadel. Juba septembris sõitis õppekoor vastukülaskäigule Soome, kus anti kolm kontserti: Lappi, Pyhäranna ja Rauma kirikus. Aasta hiljem toimus veel teinegi reis Rauma, Franciscuse koori 10. aastapäevale. Koos Rauma sõpruskooriga tähistati ka õppekoori 25. aastapäeva 1992. a. mais Tallinnas.

Kokkutulek 6. mail
Eesti iseseisvumisega 1990. aastate alguses aktiviseerus koguduste juures muusika- ja ka noortetöö ning lauljad ei jõudnud enam erinevates kollektiivides osaleda. Nii otsustati 1993. aasta veebruaris koori tegevus lõpetada. Veel 1997. aasta aprillis saadi kokku, meenutamaks koori 30 aasta tagust algust.
Aastate jooksul laulis selles kooris üle 160 laulja, teiste seas ka praegused piiskopid Einar Soone ja Tiit Salumäe.
Möödunud on 50 aastat UI õppekoori asutamisest. Tähistamaks seda verstaposti on plaan pidada koori endiste lauljate kokkutulekut 6. mail. Kell 16 algab Tallinna Püha Vaimu kirikus hardushetk, sellele eelneb kooriproov kell 15 kirikus ja järgneb koosviibimine usuteaduse instituudis (Pühavaimu 6). Oodatud on kõik, kes aegade jooksul UI õppekooris laulnud.
Korraldustoimkonna nimel
Aivi Sepp,
laulja aastatel 1987–1993