Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

EELK uus e-aruandlus­keskkond

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

EELK suuremad kogudused aastatel 2016–2019 asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Allikas: Pauluse Kiri nr 102; detsember 2020.

25. jaanuaril avanes uus EELK veebipõhine aruandluskeskkond. Esialgu saavad seal 2020. aasta tegevusaruannet esitada vaid koguduseõpetajad.

Nädala eest toimus pea neljatunnine järelvaadatav veebiseminar, millel kirikuvalitsus tutvustas Zoomi keskkonnas uut aruandluskeskkonda ning koguduse uuenenud aruandeküsimustikke – koguduse tegevusaruannet, mille puhul on ühendatud sõnaline aruanne ja statistilise aruande A-osa, ja tulude-kulude aruannet. Paralleelselt sai seminarist osa ka YouTube’is. Kokku osales pea sada vaimulikku või koguduse töötegijat.

„Kui statistilised aruanded on juba aastaid veebipõhised, siis nüüd liigub ka sõnalise aruande täitmine veebi. Põhjuseks soov paberimajandust ja bürokraatiat vähendada – osa andmeid aruandes on eeltäidetud,“ tegi pärast alguspalvet peapiiskop Urmas Viilma seminarile sissejuhatuse.

Mitme aasta töö tulemus

Uue aruandluskeskkonna arendamise eest kandis vastutust asekantsler Ülle Keel, kes on selle õnnestumiseks ära teinud tohutu töö. Tehniline lahendus pärineb IT-arendusfirmalt OÜ Acty (esindajad Tanel Tammik, Taavi Salumets). Uude keskkonda pääseb siseveebi kaudu ja aruannet saavad täita need, kel on kirikuseadusest tulenev aruandekohustus.

Sel aastal on see võimalus koguduseõpetajatel, kellele saabub vastavasisuline e-kiri ja seejärel on võimalik eelk-postiaadressi kasutades sisse logida. Koguduse erinevate töövaldkondade töötajad saavad koguduseõpetaja palvel kaasa aidata aruande täitmisele, ent kogu aruande saab esitada üksnes õpetaja. Tulevikus on plaanis sisse viia ka vaimulike eneseanalüüsi kohustus, millele järgneb periooditi arenguvestlus piiskopi või peapiiskopiga.

Aruandlusküsimustikus on avatud küsimused, aga ka selliseid, kuhu saab üksnes jah-ei vastuse või numbri märkida. Ülle Keele sõnul on tervik jagatud kiriku arengukavast tulenevalt kümne erineva valdkonna vahel: üldandmed, misjonitöö, jumalateenistuselu, muusikatöö, laste- ja noortetöö, diakooniatöö, vaimulikud ja töötegijad, juhtimine ja majandus, kommunikatsioon ja suhtekorraldus ning hinnang aasta tegevusele. Iga valdkonda tutvustas seda kureeriv assessor või piiskop.

Aruanne muutub põhjalikumaks

Millised on sisulised muutused? Olgu siin välja toodud väike valik. Näiteks on leeriõpetus kasvatustöö alt misjonitöö valdkonda liikunud ja küsitakse, kuidas on koguduses korraldatud järelleeritöö. Kodukülastuse puhul tuleb nüüdsest lahus välja tuua misjoni eesmärgil tehtud külaskäigud. 

Aruandesse jõuab ka viimase koroona-aasta tehnoloogiline hüpe ehk veebis ülekantud jumalateenistuste arv. Eraldi küsimused on sotsiaalmeedia kasutamise kohta. Et koguduste varadest paremat ülevaadet saada, peavad koguduse omandis olevad hooned ükshaaval kajastuma.

Talituste osas muutub matuste statistika detailirohkemaks, omaette tuuakse välja kirstumatused ja urnimatused. Ristimise puhul, kas ristitav oli laps või täiskasvanu. Tekib ka võimalus märkida, kui palju inimesi on kodust armulauda saanud kodus ja kui paljud haiglates, hooldekodudes ning kinnipidamisasutustes.

Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer tõstatas küsimuse, kas pandeemia olukorras tehtud, mõnikord tunde kestvad hingehoidlikud telefonivestlused tuleb kodukülastuste alla märkida. Hetkel jäädi siiski seisukohale, et sellist statistikat eraldi küsima ei hakata, ent vaimulikud saavad selle info soovi korral lisada.

Tähtajad lükkuvad edasi

Veebiseminaril osalenud Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel ütles Eesti Kirikule, et uus aruandluse vorm kajastab tegelikke muutusi kirikus: „Mõistlik on ka veebiteemasid käsitleda, see on uus suur töövaldkond. Samuti muutused matusekultuuris. Arvan kokkuvõttes, et sellise aruande täitmine on päris hõlbus ja tore, et seda on võimalik edastada ka töötegijatele, nt majandusosa laseksin raamatupidajal täita, muusika valdkonna organistil. Minu meelest ilusti ja hästi tehtud.“

Kuna uus keskkond alles avanes, siis sel aastal lükkub ka esitamise tähtaeg 1. veebruarilt 28. veebruarile. Teiste aruandluskohuslaste, nagu näiteks peakaplanid, vikaar- ja reservvaimulikud jne, tegevusaruannete vormid ja tähtaeg (1. veebruar) pole hetkel muutunud, ent järgmisel aastal on oodata ka nende liikumist veebikeskkonda.

Kätlin Liimets