Kirikujooks – kas eriti kaval misjonimeetod?
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus / Number: 2. aprill 2025 Nr 13 digileht /
22. märtsil toimus Järva-Madise koguduse korraldamisel juba kolmandat korda kirikujooks, mis sel korral tõi kokku 33 sportlikku inimest.
Inimesi, kes sel varakevadisel päeval Järva-Madise kiriku juurde jõudsid ja oma päeva kirikujooksuga sidusid, kas siis osavõtjatena või korraldajatena, oli siiski palju rohkem. Aga korraldajate idee oli kutsuda rajale just 33 inimest.
„Mõnigi küsis, et kas see on mingi ilus nali. Et nad ei suuda mõista, miks on osavõtumääraks 33. Kes aga rohkem kirikuinimesed ja piiblitundjad, need teavad, et 33 omistatakse Jeesusele eluaastateks ja sellele viidata oligi korraldajate soov,“ räägib õp Jane Vain.
„Kui tehakse kiriku juures lastetööd ja noortetööd, käsitööringe ja laulukoore, siis miks ei võiks kiriku juures korraldada ka sportlikku tegevust,“ kõlab Järva-Madise õpetaja Jane Vainu vastus küsimusele, kas koguduse korraldusel toimuv spordiüritus on ikka kooskõlas ettekujutusega kiriklikkusest.
Maailmas on näiteid, kus kogudus korraldaja rollis on eduga rahvasporti edendanud. Järva-Madise kogudus on järele proovinud – see, mis sobib näiteks sakslastele, sobib täiesti hästi ka Eesti inimestele.
„Võib ka öelda, et tegemist on hiigla kavala misjonimeetodiga,“ muigab sportlik vaimulik ja lisab: „Inimesed on hästi vastu võtnud. Ka selle, et saavad aru – tegemist on kirikuga seotud üritusega.“
Õpetaja selgitusel on kirikujooksuga seotud meened märgistatud kristliku sümboolikaga: natuke inimese moodi ristimärk ja viide kuldsalmile Matteuse evangeeliumi 12. peatükis.
„Kirikukauged uurivad, mida tähendab lühend Mt 7:12 ja muidugi annab see siis mulle võimaluse selgitamiseks. Võib ju öelda, et misjoni tegemiseks.“
Mida ürituse korraldamine tähendab? „Esimene kord olin pisut ähmis ja muretsesin, kuidas me hakkama saame. Kogemustega on tulnud enesekindlus. Ja teadmine, et avaliku rahvaürituse korraldamiseks on vajalik järgida reegleid,“ räägib õp Vain.
Ta täpsustab: „Oleme on üritusega ametlikus andmebaasis. Oleme kooskõlastanud korralduse kohalikus omavalitsuses ja transpordiametis. See tagab turvalisuse rajal.“
„Me ei seadnud läbijaid paremusjärjestusse. Kõik võistlesid iseendaga. Mõte oli, et igaüks teeb tempos ja viisil, nagu jaksab. Oli jooksjaid ja kõndijaid. Mitmed tegid oma elu esimese maratoni, ja teised, kes kõndisid oma elu esimesed 20 kilomeetrit,“ räägib vaimulik.
“Meil oli üks 21.1 km ring, mida sai läbida ühe või kaks korda. Vastavalt siis poolmaratoni või maratoni,” selgitab Jane Vain.
Õp Jane Vain kinnitas, et see ei olnud viimane kirikujooks, mida plaanis on korraldada. Järgmise jooksuni toimub aga kiriku juures mitmeid matku. Tasub Järva-Madise koguduse uudistel silma peal hoida.
Liina Raudvassar
