EELK vaimulikud kõnelesid konverentsil usutavast usust

  21.–22. jaanuarini Läänemaal Roosta puhkekülas toimunud vaimulike konverentsil kuulati akadeemilisi ettekandeid ja teoloogilisi sõnavõtte, öeldi tere tulemast Luterliku Maailmaliidu peasekretärile, valiti konverentsi uus juhatus ja aasta vaimulikud 2013.

Aga viibiti ka palju palveosaduses, tundes rõõmu kokkusaamisest ning koos olemisest Jeesuse Kristuse ligiolul.
Konverentsi algusjumalateenistust Rooslepa kabelis korraldas Tallinna praostkond, kaasa teenis peapiiskop Andres Põder ja jutlustas usuteaduse instituudi rektor dr Ove Sander. Teist konverentsipäeva alustava jumalateenistuse läbiviimine oli antud Võru praostkonnale, jutlustas praost Urmas Nagel.
107 vaimulikku ehk ligi pooled EELK pühitsetud karjastest leidsid võimaluse jätta kaheks päevaks kodused toimetused, et kohtuda ametikaaslastega. Neid oli tulnud Virust, Võrust ja saartelt ning piiri tagantki – Tuuli Raamat Soomest ja Mart Salumäe Kanadast. Nelja praosti puudumine jäi küll silma, aga on teada, et põhjuseks oli mure tervisega.
«On raske kommenteerida, kas osavõtjaid on piisavalt,» on õp Marko Tiitus Eesti Kirikule antud usutluses kahevahel. 14 aastat on Tiitus kuulunud konverentsi juhatusse, neist 11 aastat juhatuse esimehena, tänavu on aeg anda suur­ürituse korraldamine edasi uuele meeskonnale (intervjuud Marko Tiitusega saab lugeda lähiajal Eesti Kirikust).
Vaimulike konverentsi juhatus koosseisus Katrin-Helena Melder, Kaido Soom, Vallo Ehasalu, Jaan Tammsalu ja Marko Tiitus on aastaid teinud endast oleneva korralise koosviibimise õnnestumiseks. Aeg näitab, kas ja millise formaadimuutuse võtab ette uus, äsja valitud juhatus, kuhu kuuluvad õpetajad Kaido Soom, Jaak Aus, Urmas Nagel, Kristel Engman ja Triin Käpp.

Jumala arm – tasuta meile
Tänavuse konverentsi tegi meeldejäävaks Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäri Martin Junge osavõtt, keda saatis LMLi oikumeeniliste suhete sekretär, EELK vikaarõpetaja Anne Burghardt.
Kolmepäevasest Eesti-visiidist vahetuid muljeid Eesti Kirikule jagades kinnitas õp Junge, et tunneb nüüd EELKd kui pika ja rikka ajalooga kirikut, kes püüab leida oma kohta ja ruumi kiiresti muutuvas ühiskonnas (intervjuud tervikuna saab lugeda järgmises Eesti Kirikus).
Oma ettekandes «Elu evangeeliumi rõõmus» kinnitas õp Junge: «Eriti oluline on taasavastada rõõm evangeeliumist seal, kus see on jäänud ühel või teisel põhjusel varjule või ununenud.»
«Isegi kui suur osa tänapäeva inimestest ei sõnasta ilmselt oma põhilisi eksistentsiaalseid küsimusi sõna-sõnalt nii, nagu Luther seda tegi (Kuidas ma leian armulise Jumala?), otsivad paljud siiski armu ja Jumala ligiolu,» kinnitas ettekandja, viidates saadud kogemusele erinevaid luterliku traditsiooniga kirikuid külastades.
«Ja me saame kuulutada tänapäeva ärile ja turumajandusele orienteeritud ühiskonnas head sõnumit: Jumal kingib oma armastust tasuta, ta pakub elavat vett tasuta,» lõpetas õp Junge ettekande, mille EELK vaimulikkond soojalt vastu võttis.

Usk on sama – eile, täna, homme
Usust muutuvas maailma pidas akadeemilise ettekande dr Arne Hiob, kes kinnitas: «Usk hoiakuna pole muutunud muutuvas maailmas.» Täpsustades, et kristlik usk on alati tähendanud suhet Kristusega, rõhutas Hiob, et «usk on kesksel kohal ka jumalatunnetuses», sest «Jumal jääb samaks, üksnes maailmapildid tema kirjeldamisel muutuvad».
Usk on Hiobi sõnul seotud nii Jumala kui ka pühakirjaga: «Sellest, kuidas mõistame Piiblit, sõltub meie usk ja vastupidi: meie usust sõltub, kui nägijad me oleme ja kuidas tõlgendame pühakirja.»
Kõneldes ajaloolis-kriitilisest meetodist, mis on kaalukal kohal viimase kahe ja poole sajandi kirikuloos Piibli uurimisel, oli Hiob skeptiline. Kuna pühakirja tekst on sündmustest, mis ei kuulu tavaliste kilda, siis sõltuvad Hiobi kinnitusel ka uurimistulemused sellest, kuidas uurija suhtub neisse n-ö üleloomulikesse sündmustesse.
Tartu ülikooli usuteaduskonna prof Anne Kull keskendus oma ettekandes «Usust usku» usu ja teaduse vahekorrale. «Religioon, mis kutsub igat põlvkonda Jumala juurde suure ootusega, ei ole kuskile kadunud,» kinnitas prof Kull, lisades, et üldistes protsessides on täheldatav muutus kehalisuse tähtsustamise ja institutsionaalsuse nõrgenemise suunas.
Võtmesõnana nimetas ta spiritualiteeti: «Sõna «usklikkus» on eriti eesti keeles halva maiguga, mida inimesed pigem väldiksid, aga spiritualiteet on vähemalt esialgu veel värske ja puhas sõna.»
Õp Matthias Burghardti (Saksa Lunastaja ja Nõmme Rahu) ettekande, mis vaagis kristlust igapäevaelus ning arutles, millist tuge võib igapäevatöös leida luterlikust traditsioonist, võtsid kolleegid vastu vägeva aplausiga. «Kunst on ilus, argipäev on ilusam,» laenas õp Burghardt oma ettekandele moto ühelt Saksa kaasaja kunstnikult.
Kuidas teha jumalariigitööd, olles iga päev väga erinevates rollides, küllap on see küsimuseks igale vaimulikule. «Et Kristus oleks meie elus,» vastas Burghardt küsimusele, mis on elus kõige olulisem.

Karjaste karjasest
Päevakorra lõpusirgele planeeritud vestlusringis võeti luubi alla peapiiskopi roll ja ülesanded meie kirikus. Arusaadavalt oli teemapüstitus seotud eeloleval sügisel toimuva peapiiskopi valimisega, mis juba praegu erutab EELKs kõigi meeli alates koguduseliikmetest kuni vaimulikkonnani.
Konverentsi juhatus oli valinud oma mõtteid jagama kümmekond vaimulikku, kelle sõnavõttudest tuli esile mitmeid märksõnu, ootusi ja soovitusi. Tulevaselt peapiiskopilt oodatakse (teoloogilist) haritust, avatust ning valmisolekut seista kiriku huvide eest ühiskonnas. Ka leiti näiteks, et peapiiskopi vastutusalas võiks olla oma vaimulike hingehoid.
Iseloomuomadustest nimetati konkreetsust, julgust ja hoolivust. Et liikuda kirikuna edasi ja edastada ühiskonnas sõnum armastavast Jumalast, selleks on vaja ettevõtlikkust ja valmisolekut väljuda mugavustsoonist. Kes palvetab, sellele antakse. Antakse ka EELK-le vääriline ülemkarjane ning antakse ülemkarjasele jõudu, oskust ja tahet EELKd hoida.
Liina Raudvassar

EELK vaimulike konverents 2014
Konverentsi teemaks oli «Usutav usk».
Osa võttis 107 vaimulikku ja 18 külalist.
Aasta vaimulikuks valiti Tauno Toompuu ja Ants Tooming.
Akadeemilise ettekande pidasid Martin Junge, Arne Hiob, Anne Kull ja Matthias Burghardt.
Pidulikul õhtusöögil tutvustati uusi vaimulikke, lauakõne pidas peapiiskop Andres Põder.

Pildigalerii: