Seda on selleks tarwis, et meie tänu
juubelipäewal oleks selge. Muidu tõuseb palju nurisemist kuuldawale aja raskuse
üle küll riigi wastu, küll Jumala wastu. Sellepärast tuletage enestele meele
endiseid päewi. Meie mälestusest ei ole ometi weel kustunud ajad, kus meie
wanemad ja esiisad orjuses ägasid ja haganaleiba sõid. Ja tänapäew oleme
iseseisew rahwas omas riigis ja pühitseme oma riigi kümneaastast juubelit.

Tuletage meele, kuidas priius meile tuli.

Jumala, Isa, Poja ja Püha Waimu nimel.
Aamen.

Tuletage enestele meele endiseid päewi!

Seda on selleks tarwis, et meie tänu
juubelipäewal oleks selge. Muidu tõuseb palju nurisemist kuuldawale aja raskuse
üle küll riigi wastu, küll Jumala wastu. Sellepärast tuletage enestele meele
endiseid päewi. Meie mälestusest ei ole ometi weel kustunud ajad, kus meie
wanemad ja esiisad orjuses ägasid ja haganaleiba sõid. Ja tänapäew oleme
iseseisew rahwas omas riigis ja pühitseme oma riigi kümneaastast juubelit.

Tuletage meele, kuidas priius meile tuli.

Wabadus tuleb iga rahwa juure jättes
werejäljed järele. Meie iseseiswuse koidik oli iseäranis hirmus. Ta oli nagu
öösine tormide mäss kohisewas meres: purustasid wõõrad wäed, rõhus raudne
okupatsioon, siis enamlaste weretöö õudsed pildid. – Siis tuli hommik. Päike
paistis ühel hommikul waikselt ja sätendawalt üle waba, iseseiswa Eesti pinna…
Sa olid waba, Eesti pind. Meie esiwanemate põrm, sa puhkad nüüd jälle wabas
mullas. Sa oled waba, Eesti rahwas…

Tuletage meele neid, kes surid ja langesid,
mehi, kes oma elu andsid selleks, et Eesti oleks waba!

See on meie juubelipäewa aukohus. Isamaa on
nende au ülenduseks ausambad üles ehitanud. Kirik on oma peale wõtnud üles
ehitada nende mälestuseks ja Jumalale kiituseks ja tänutäheks wabaduse kiriku
Tallinna. Aga sellest ei ole weel küllalt. Ausambad warisewad ühes wabadusega,
kui ei leidu elawat jõudu, mis neid kannab. On olemas üksainus ausammas, mis ei
igane ja see on ainukene, mis on wäärine ja tasuks nende werehinna, kes
wabaduse wõitluses langesid. See sammas on langenute parim mälestus ja iluks
wabale isamaale. Seda ehitame, kui meie Eesti peredes juubeli mälestuseks
maksma paneme ausa töö, mis kindlustab meie kodusid ja terwet riiki; kui me
maha kisume tülid, üksteise teotamised, parteide riiud ja asemele asetame
üksmeele ja ühise isamaa armastuse, kui meie oma kodudesse kaswama paneme armastuse
waimu, ligimese aitamise, et Kristus Jeesus meie sees elaks, siis wõidame ka
kohutawama waenlase, rahwa surma ära, kes ähwardab Eesti piirisid rõhuma
hakata. Et Eesti ei oleks mitte ainult waba, waid wabaduse tempel oma Jumalale,
saaks wabaks patust ja ülekohtust. Et wõiks iga waba Eesti kodu katuse üle
lehwida auga sinine-, must-, walge Eesti lipp. Siis täituwad meie kodud
juubeliga – rõõmuga.

Tõusku ka hingeliste tormide ja wõitluste
seest päike, et ta wõiks paista armsalt ja hellalt Eesti kodude üle, keda Poeg
on wabaks teinud.

Jumal, õnnista sa Eestit. Aamen.

Konsistoorium ja piiskop